Austusest pärisrebase vastu, kes kannatlikult KK-s üritab meid targemaks teha ja austusest ka nende vastu, kes mulle tulbisibulaid toonud, otsustasin oma tulbindusele suuremat tähelepanu pöörata, neid mul palju ja siiani kasvanud rohkem küll issanda armust.
Hakkasin korralikuks - varakevadest saati väetasin-kobestasin-kastsin, õitsemise ajal panin ilusti sildid juurde kes kus ja kui lehed kolletusid, kaevasin sibulad välja, panin kuuri alla laiale plangule kuivama ja kirjutasin kenasti markeriga igale sibulahunnikukese juurde andmed.
Ahhaa, unustasin öelda, et see plank oli asetatud kõrgemale, üks ots ehitustelliste virnale ja teise alla sättisin tühjad kastid, noh, ikka selleks, et kenasti kuivaks ja keegi neid segi ei ajaks. Iga päev käisin neid vaatamas-juurdelisamas-jne. Täna hommikul ka, kampas oma lahutamatu kaaslase, bernaga.
Kes ütles, et mu berna on kurt, igatahes kuulsime mõlemad haledat kassimäugu ja tormasime uurima, kust see hale nutt tuleb, berna roomas ilusti minu tulbiplangu alt läbi, mina mitte nii ilusti - plank tuli meile järgi.
Naabrite kassipoju saime kivivirna ja kuuriseina vahelt elusalt ja tervelt kätte, tulbisibulad ka arvan, et peaaegu kõik käes. Panin nad nüüd plangu teisele poolele edasi kuivama.
Korralikuks hakkan järgmisest kevadest.

Kõik geniaalne on lihtne!

Olen küll sündinud sellisel ajastul ja sellises ühiskonnas, kus vist juba imikutele anti kaasa ellujäämise instruktsioon, aga eks vanadusest tekivad mõistuse kaod, tegin end täiega lolliks.
Lähen täna oma kastmisvooliku rulliga õuekraani juurde, et hanebasseini vett juurde lasta ja mis ma näen - ei olegi mees katkise kraani asemele uut pannud, vaid toruotsas ilutseb puupunn!
Tere-tore, ja ise ei tulnud selle pealegi! keeran aga majakraani kinni ja istun neli päeva ilma veeta suures enesehaletsuses ja käin naabritelt kohvivett küsimas.
Pean vist asutama lollide penskarite partei...
Mehel nüüd põhjust pikemat aega vuntsi muiata.

Uued elanikud

Vot sellised uued elanikud siis meil kostil. Paar nädalat peavad elama ratastele pandud koerakuudis ja pisikeses aedikus kaitseks vihma, vareste ja külakasside eest.
Suuremaks kosudes hakkavad nad mu tigusid ja putukaid-mutukaid väetiseks ümbertöötlema.

Üks viirpuu kasvatab aga selliste lehtedega oksa. Mitmed korrad oleme selle oksa täitsa ära lõiganud, aga kasvatab jälle uue. Mõni aasta lehed muutuvad isegi peaaegu valgeks. Kümmekond korda on võetud pistoks, aga pole kuulnud, et keegi oleks selle kasvama saanud.

Fimohelmed jääkidest

Tugeva tuulega kadus elekter ja egas siis suurt teha olegi kui näpud jälle fimosse pista. Cane jääkide karpi revideerides ei olnud soovi enam ühestki uusi helmeid teha ja otsustasin natuke eksperimenteerida. Mätsisin osa neist kokku, riivisin ära ja lisasin juurde erinevaid värve põhitooniks ja selline siis tänase küpsetamise ja lakkimise tulemusena saadud helmed.
Täitsa põnevaid helmeid sai, mul ongi juba helmed otsas.
Sellised sain ühe mokume gane´s tehtud ripatsi äärelõigetest, lisatud natuke PLP-d ja pandud mustale alusele
mõned jupikesed swirlisin
Need kaks helmest on tehtud massi ühekordse riivimisega ilma lisanditeta, mustal alusel
See tehtud sama massiga, mis eelmistelgi, aga lisasin juurde sinist metallikat ja riivisin teist korda, mustal alusel. Praegu kuivavad helmed, mida riivisin ka kolmas kord ning lisasin natuke kuldset metall-lehte.
Neil kahel sama mass, aga ülemine mustal, alumine valgel alusel
Need suured helmed tehtud üks kord riivitud massist, aga natuke laiali rullitud, osa valgel, osa mustal alusel.
Teisel riivimisel lisatud kuldset metall-lehte, opaalrohelist ja rohelist metallikat. Mustal alusel.

Homme puhastada auguääred liigsest lakist ja lakkida teist korda, võibolla ka veel kolmandat korda, mitmekordne lakkimine toob sära rohkem esile ja parandab tunduvalt helmeste väljanägemist.

Valmis!

Juhuu! Peale kahte tundi sääskedega võitlust, sai laud eile õhtul ka vuugitäitega üle tehtud. Ja nagu ette aimates, jäi segu väheks. Ja nagu sellest veel vähe, kotipõhjas olev tsement oli natuke niiskusest tükiliseks läinud. Ega midagi, märjad rätid laua peale, sõel kätte ja tükke välja sõeluma.
Olete te kunagi tsementi sõelunud? Ega vist mitte, mina ka polnud, nüüd olen natuke targem, oleksin ju võinud tsemendi veega vedelaks teha ja siis läbi sõela lasta, aga eks öine vann kulus ka täitsa ära.
Vaatamata sellele, et kasutatud plaadid olid kolme eri paksusega, sai laud siledam kui arvasin. Eks näis, kas vuugitäide kuivab kirjuks, aga eks seda viga annab pärast parandada.

Juurde tehtud segust jätkus ka niipalju lillepoti tegemiseks. Ja praegu näeb natuke haledake välja - ma lihtsalt unustasin ta korralikult puhastamata toolile ja õhtuhämaruses polnud eriti aega (laua töötlemine oli ju tähtsam) teda ka korralikult puhastada, natuke suurema seguosa olen ka liiga märja käsnaga maha nühkinud ja pildil ilusti näha segu põhja settinud ebakvaliteetse tsemendi terakesed. Aga ma jätangi ta selliselt pooleldi kaetuks, vahvalt omapärane.

Täna siis alustan võitlust umbrohuga, mis selle paari nädalaga vist juba üle pea kasvanud.

Mummulised

Koristamise käigus leitud punase-musta ehtekomplekti ülejäägist sai tehtud sellised lihtsakesed. Kas koos või eraldi kandmiseks.

Vahearuanne mosaiiklauast

Nüüd siis õhtuni lasta liimil kuivada veel ja töö kõige ebameeldivam
osa - vuukide täitmine.
Annaks jumal, et ma ikka paraja koguse ja õige värvitooniga tsemendisegu segasin, sest vaevalt õnnestub puuduoleval kogusele sama tooni saamiseks värvi juurde lisada.
Aga eks siis 4-5 päeva pärast näeb, milline on lõpptulemus

Näpud fimos

Lauast on tubli pool mosaiigiga kaetud, väike paus homseni - liim otsas. Ja aed ei ole jänes - metsa ei jookse ja ega maksa karta, et ka umbrohi iseenesest kuhugile kaoks. Nii et võib natuke ka toas istuda.
Kuna mittemidagi tegemine on väga väsitav, sai natuke nokitsetud mõned kaelakeed ja -ketid.
Ühele teismelisele piigale kas kaelas kandmiseks või käevõruna talvel tehtud mokume gane tehnikas helmestest "Suveöö"
Kõige nooremale magnetkinnisega ketike "Vanaema lillepeenar"
Ja keskmisele tegin helmed "Pojengid", ülejäägist paar südamekujulist ripatsit ka (sellel ripatsil on vist tigu lillelehte näksinud).
Teine pool südamekestest samasugune.
Ka eelmisel aastal tehtud cane'i vorstikesest ripats "Tähetolm"
Sinise-rohelise pärlmutriga tehtud "Mere muinasjutust" järgi jäänud materjalist sai tehtud kümmekond helmest akvarelltehnikas.
Ning üks esimesi cane´i katsetusi sai tehtud helmesteks, omad piigad ka varsti külla tulemas ja eks nad tee neist endale ise suviseid ehteid.
Kõik said lihvitud ja 2x lakitud, jäänud veel helmeaugu ääred puhastada ja lasta lakil kivistuda.
Õhtuvalguses tehtud pildid pole küll kõige paremini õnnestunud, aga polnud ka tahtmist ministuudiot ülesse panna.
Aga ega päevavalgusegagi nad paremad tulnud, olen jälle valge tasakaalu fotokal tuksi keeranud.