Nüüd siis hea viriseda, et vanasti olid bernad oranžima ja pikema karvaga ja tänapäeva tormid pole ka enam need mis enne, seekordne sai täielikult maha magatud. Tundsin küll korra läbi une, et sangutati maja kallal, aga egas see veel und seganud. Oli ainult tiigivee üle kallaste sadanud, puud paljaks rookinud ja mu lillelise ämbriga mööda hoovi ringi tuisanud.
Elekter oli mõned tunnid ära ja hea, et majapidamises gaasipliit ning presskohvikann.
Ja nii ongi, et kui sul pole midagi teha, võiks vahetevahel ka midagi teha ja nii otsisingi üles bernadelt kogutud talvekasukad ja kuna mu poolteise sajandi vanusel vokil oleks vaja paar kulunud vidinat uue vastu vahetada, sai lihtsalt lõbu pärast tellitud kedervars. As´sa kui mõnus tööriist! suured tänud tegijale, kuigi minu jaoks võiks vars olla paar sm pikem ja kui kusagilt saaks mingi ümara ketta, jagub mul varreks vägagi sobivaid ja minule paraja pikkusega kulunud pintslite varsi kohe mitme kedervarre jaoks.
Mõnus on see riistapuu seetõttu, et erinevalt vokist, ei võta praktiliselt üldse ruumi, vaikne ja ei keeruta tolmu toas ringi - väga hästi sai ühendatud minu viimase aja hobidega - arvutimängude või audioraamatute kuulamisega. Siin siis "sügistormine berna", natuke lisaks soomelamba villa ja tibake siidikiudu. Tegin alul peenemat lõnga (keras), aga bernade karva kirjumirju meeldib mulle rohkem jämedama lõngana ja eks salaja oma laiskust hellitades loodan sedasi ka kiiremini need villakotid tühjaks kedrata.
Aga ma olen ka avastanud, et kui sul pole midagi teha, siis võib vahetevahel ka mittemidagi teha.
