neljapäev, 27. mai 2010

Geomeetria ja kõrbenud munad

Kanamunad muidugi.

No ma ei tea, mida ma sel ajal koolis tegin kui meile geomeetriat õpetati? Aga nüüd olen hirmhädas - tegin tulevase laua mustrivisandi, ringikujulise. Seda on ju lihtne teha - voldi paber nii mitmeks kokku kui vaja ja joonista üks kujund oma tahtmise järgi peale, see ka ülejäänud volditud osadele dubleerides saad kena mustri.
Ja siin ma siis istun arvuti taga, kütan tuba oma kõrgenenud temperatuuriga ja luristan nina, aga seda mustrit ei oska kuidagi vahekorras 2:1-le ovaalseks venitada.
Aga mul ju väga targad sõbrad, kirjutasin lobatooriumi "Help" ja läksin tekialust soojendama.
Ärgates oli juba elusa inimese tunne, kõht andis ka juba teada, et tühi. Külmkapist kohe suhupistmiseks leidsin ainult suure tomati, ülejäänu järele ei olnud isu või tahtis kas soojendada, praadida või keeta. Valisin praadimise, polegi ammu leivale pandud härjasilma tomativiiluga söönud. Või pannile sooja, kaks munalatakat pannile ja...
... telefonitirin. Mu sõbranna tõttas helpi lugedes appi.
No on ikka kombed, ise vaevalt aasta Inglismaal elanud kui juba kulutab asjatut aega oma elust ilmajuttudele. Aga ikkagi hea kuulda ka kalli inimese häält, see et pea iga päev internetis kirjutame (mul ei ole skaipi), on ikka midagi muud.
Jajaa, ilmajutt ikka nii värvikalt esitatud, et Londoni sudu ilmus isegi minu tuppa...
Taevas, munad kõrbevad! Süüdi muidugi nohus nina, et kõrbelõhna kohe ei tundnud. Viskasin panni kraanikaussi, jumal tänatud, et roostevabast, elab sellise kohtlemise üle, ja panni võib näiteks kasutada mutitõrjeks - mullahunnikut tasaseks tampida.
Sõbranna, kuuldes kolinat ja minu vandumist, otsustas siis asuda asja juurde ja anda lühidalt nõu, kuidas ma oma geomeetrilise joonise ellipsisse venitan. Rabasin paberi ja pliiatsi, et panna kirja rodu valemeid, aga juhis oli tõesti lühike, ilma valemiteta ja meeldejääv - svobodnoi rukoi na glas, enne muidugi mõõta keskpunkt välja ja tõmmata vektorid.
Väga tark nõuanne muidugi, eriti kui minu svobodnaja ruka on "gipsis" ja glas on suitsupilvest hägune.
See oli siis eile. Oma loominguliste tegudeni ma ei jõudnudki, maja oli vaja tuulutada ja kuna kõht endiselt tühi, ka miskit söögiks teha. Muna ma enam ei tahtnud.

Täna siis peilisin lauaplaadil keskkoha välja, tõmbasin vektorid paika ja kasutades loogikat, arvutades vektori pikenemise suhet jne. jne., märkisin (ha, võtsin mehe möödulindi ja lõin ta naelaga laua keskpunkti)mustri vektorijoonel ristumise kohad ning ülejäänud jooned pusisin siis selle svobodnajaga. Kuna seda "vaba kätt" mul eriti ei ole, siis sai natuke palju jutte ja kriipse, parajasti kui mõtlesin, et millega neid ülearuseid kustutada, helistas teine sõbranna, kes muide andis sama "vaba käeja silma järgi" nõuande, aga lisas, et ärgu ma muretsegu kui joonis esialgu segasodine ja eriti mittekorrektne saab (ei tea, kas tal skaibile lisaks ka kaugnägemise aparaat on?) kui hakkan mustrit laduma, hakkavad vead silma ja hea võimalus õigeks korrigeerida. No mida ma ilma oma tarkade sõbrannadeta teeksin? Sureksingi lollina. Lisaks anti ka head nõu, mida teha oma luriseva nohuse ninaga.

Oh, kui keegi mulle ka natuke parema plaadilõikuri muretseks.
Mees vaatas mu ponnistusi 2 sm laiuste ribade kribimisel ja ohkas, et olen alles äpu tegelane, ei oska tööriistagi käsitleda, aga peale esimest proovimist kuulutas, et sellega ei saagi plaate lõigata (ise ta mulle sellise ostis!) ja tegi uue aluse.
No, natuke küll stabiilsemalt püsib plaat peal kuid egas nüüd ka..., aga kindlasti on selles süüdi mu nohune nina. vast ikka nädalaga lõigun ja tükeldan vajaliku koguse valmis. Kui vahepeal sääsed mind nahka ei pane :)

Pojengid võtavad õitsemiseks järjest hoogu, isegi mahalõigatud Yellow Crown on oma uutele vartele õiepungad külge kasvatanud, jätsin ühe nupu õie näitamiseks alles.
Hästi kasvavad ka malts ja vesihein, haned lasin rohima :)))

teisipäev, 25. mai 2010

Sedasi siis, ...

... et ega ma enam oma aeda kedagi juurde ei too :)))
Aga täna, vaatamata oma valutavatele jalgadele, põrutasin autos istudes pool Eestit läbi, et sõita ihaldatud mustsõstardele järele.
Pool sellepärast, et kui juba sõita, siis võib ringi sisse teha ja Tartu plaadipoode revideerida :)
Ai, kui edukas "revisjon", pea pool pagasnikut korjas abivalmis müüja mulle neid natuke katkiseid, peaaegu katkiseid ja täitsa katkiseid, täis. Homseks lubas veel pakkidest katki läinud plaate otsida ja pealekauba veel hulk stende nende plaatidega, mida enam ei toodeta. Muidugi ka neid plaate, mida oli kavas osta (st. terveid), aga ei mahtunud autosse - mäletate, mul oli ju plaan mõne marjapõõsa järele sõita.
Ja kaasa sõidan kindlasti, kasvõi pikali pagasnikus, sest on õhkõrn lootus saada ka korralikud mosaiigitangid.

Edasi läks sõit lõunapoole, Muhediku majast mööda, sisse ei põiganud, sest kokkulepitud aeg pressis peale ja pole vist ka eriti viisakas nii tihti inimesi ehmatamas käia :DDD

Üldiselt olen hea legendilugeja ja sõitudel pole eksimisi olnud, selle pole ka gps seadet autosse vaja läinud, aga seekord oli vist Alice jäneseurgu sattumise päev - panime õigest kohast mööda, alles peale helistamist, paar km tagasisõidul nägin silte, kus kohas oleksime pidanud teelt keerama.

Njaa, Eesti küll väike, aga temperatuurivahed suured - brrr... ligi 20-st päikeselisest 13 kraadises vihmasabinas polnud just kõige meeldivam olla, aga blogist juba natu tuttav peremees Ahti jutt oma töödest ja plaanidest viis külmatunde. Vihmasabin küll pilte eriti teha ei lasnud, aga mõned ikka.
Security oli ülesannete kõrgusel, oma aedikus hoiti ikka silm peal :)

Ai, kui kadedaks tegi see hiigelsuur pada, mis oli tehtud vahvaks lillepeenraks (nii suurt asja juba potiks ei nimeta :D)

Palju on tehtud ja palju veel teha.
No mida kuradit ma vingun, et mul pidevalt mulda vaja ja kui annan mõne lillejuurika kellelegi, raputan osa mulda veel juurikatelt vähemaks (ahnus, mis muud), vaadates kui palju siit taimedega seda hüva kraami minema läheb - respekt tegijale, selles piirkonnas, Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, vaja nutikust ja ka ajakulu, et saada miskit, milles taimed korralikult kasvaksid. Häbi mul olgu veel viriseda mullapuudust - mul on seda suur hunnik olemas, mul on masin selle toomiseks ja kui pikalt peale käia, siis ka mehed majas, kes selle ka aeda toovad.

Väga suur sortiment põõsasmaranaid tegi mu natuke nukraks, mulle nad väga meeldivad, aga paraku pole aed kummist ja nii kahju kui ka ei ole, ei sobi isegi üks põõsake kuhugile istutada :(


Noh, ma püüdsin ikka rangelt oma soovitu nimekirja järgida, aga mis teha kui olemas oli ka mulle maitsev tikker (ma üldiselt tikreid ka eriti ei söö), isegi kahju, et Nesluhhovskajat polnud. Ja pihlakatest tahtsin kas Granatnajat, muidugi oli see olemas ja võtsin, või Titani, no kuidas sa jätad võtmata kui see koguni tüvele poogitud ja isegi mees arvas, et tiigikaldal näeks see päris kena... nagu ka roosade õitega õunapuuke :)))) Oleksin tahtnud ka laudlehte hamsterdada - mõtle kui hea kasvukoht tal oleks hanemaja taga, aga mees küsis, et kas ma ei karda, et ta võib selle kogemata maha niita. Kartsin. Aga siis hamsterdasin mõned taimed Senga-Senganat, ainus ananassa, mida mina ka söön.

Koju sõitsime ikka paarkümmend km ja kraad soojemasse - kodu võttis vastu juba 5 kraadi soojemalt ja suurte sääsepilvedega, isegi vihmasabin ei taltsutanud sääseparvi põgenema (hakka või öökülma soovima) ja nii jätsin istutamise homseks, läksin tuppa jalgu valutama.

Hmmm, tiigi kaldale...???
Kätemaksuks laudlehe eest küsisin, et kus on need tiigikaldad, kuhu mees kavatseb (minu hamsterdatud) pihlaka ja õunapuu istutada?
Ja siis ma nägin - 10 minutiga oli poole meetri sügavune meetrise läbimõõduga miski auk maase kühveldatud! Laupäevaks pidi see auk valmis saama. Vau, Alice sõitis jäneseurust otse imedemaale! Kas tõesti ise kaevab? kopaga ei pääse ju üle õitsevate kartulite kaevama :) Kas roosad õied...? noh Red Bull pidi ju ka tiivad andma :DDD

Homme siis jälle autosõit

pühapäev, 23. mai 2010


Teine ka siis sealmaal, et veel paar korda lihvida-lakkida ja valmis.

laupäev, 22. mai 2010

Võitlus sääskedega

Mõned nopped siis meie pere tarkusest ja sõpradelt kuuldut - kuidas võidelda sääskedega

1. Natuke peletab sääski palderjani ja tubakasuitsu lõhn.
Peab mainima, et tänapäeva sigaretisuits neid ei peleta

2. Kui ruumis, kus on sääski ja kärbseid, põletada kamprit.
Seda vahendit kasutati alati meil, et maja nendest sitikestest puhtaks "tuulutada"

3. Väga hästi kaitseb igasugu vereimejate putukate eest orasheina juurte keedusega määrimine.
Vanasti sai sellega koeri ja kasse pestud, et kirbud kasukasse ei sigiks, mäletan, et ka kooliajal korra? pesti mu pead, kui kellelgi leiti täisid. Kas ka sääskede vastu sai kasutatud, ma nagu ei mäleta, aga ega ei mäleta ka, et oleks sügelevaid kuplaid kratsinud

4. Võite kasutada peeneks hakitud värskeid kirsi või basiiliku lehti ja õisi.
Ka nahale hõõrudes kaitseb mõnda aega sääskede eest.

5. Kui kölni vette tilgutada mõned tilgad nelgi, basiiliku, aniisi või eukalüpti õli ja aegajalt pihustada seda riietele, hoiab ka sääsed eemale.
Meil kasutati seda õli segu ka kardinate piserdamiseks, et sääsed tuppa ei tuleks.

6. Sääsehammustuse leevenduseks on hea ka teepuuõliga määrimine.
Just täna kasutasin, sest Orto sääseleevendust Plix´i apteegis polnud

7. Lõkkesse visatud männi- ja kuusekäbid või kuivatatud kadakamarjad peletab ka sääski eemale.

8. Seedriõli lõhn tõrjub mitte ainult sääski, vaid ka kärbeseid ja prussakaid.

9. Kui pesta koirohujuure keedusega (peotäis peenestatud juuri keeta poole liitri veega) end, siis ei hammusta ükski putukas.
3 viimast nõuannet on sõbrannalt, kes elas siberis, ise pole proovinud.

10. Kui kuivatatud ja jahvatatud püreetri (neitsikummel)ürti raputada põrandale ja aknalaudadele, siis ei tüki ka ükski putukas majja.
Selle nõuande sain hispaania sõbralt

neljapäev, 20. mai 2010

Loksutatud, mitte segatud

Veel uusi tulpe, kellest osa Lillekasvatajalt (suur-suur aitäh!) saadud ja ülejäänud juhanist. Kõiki kahjuks pilti ei saanud - patareid said tühjaks.
Sordinimed mind ei huvita, kuigi mõnel ka lipikud alles (harakad polegi veel kõiki ära pätsanud :D), mulle piisab lihtsalt nende ilust ja teadmisest, mis sordirühma nad kuuluvad.

Esimese pojengina alustas õitsemist ???, saadud Hispaaniast, väga sarnane anomaalsele, aga õis on laialt avatud (ei ole tassi- vaid taldrikukujuline) ja lõhn oleks ka nagu et teistsugune
Ja sirel ajas oma esimesed õied lahti, ei tea, kuhu tal kiiret, teistel õiekobarad alles väikesed

Vahepeal ka üks rätike, 90x90, tehtud

A´nüüd keeran peamiselt jäätisest toitunud ja hirmsasti autosõiduga loksutatud kere horisontaali ja vaatame, kas püstitan magamise rekordi või olen juba tunni pärast aias võililli taltsutamas või vahepeal blogides uurimas teiste tegemisi (kui õues liiga palav).
Kardulas õitseb ja ka paar maasikat juba põske pistetud, mis sest, et ananassad - kõlbasid süüa küll :)))

laupäev, 15. mai 2010

Ahh ja ohh ja natuke tulpe

Mõned paaripäevatagused pildid minu uutest tulpidest, kes juba õitsevad, tänaseid ei saanudki pilti - sajab.

Ega täna suurt aias teha saanud, ainult kartulid said potist peenrasse istutatud.
Aga päris tegevuseta ka ei tahtnud olla ja nii sai 2 pudelit uued "kuued"

Need tähelepanu väärivad tööd - ma avastasin mooduse, kuidas saab suuri salvrätipilte kleepida nii, et ei tekiks kortse ja kiiremini saab ka neid peale kleepida. Sel kirssidega ei ainumatki, mooniga siiski paar peaaegu nähtamatut kortsukest, sest pudelikael ülalt kitseneb ja kui ei tee sisselõikeid, on kortsud vältimatud, aga mu zilettõhukesed käärid rikuti töökojas teritamisega ära, usu veel seda laserteritust, oleksin pidanud ise 2000-lise lihvpaberiga nad jälle teravaks tegema.

Aga see ahh ja ohh - mida rohkem need, kes pole mu totaalselt muutunud aeda vahepeal näinud ja nüüd ahhetavad ja ohhetavad (ei teagi, kas vaimustusest või kahjutundest), süveneb minus tunne, et see aed ei ole minu. Ta hakkab muutuma millekski liiga korrastatuks, kus kuhugile momendil käest pandud tühi lillepott, murule jäetud plätud või puunajale unustatud reha, silma hakanud vales kohas kasvavad taimed ja umbrohi, niitmata muru - kõik see torkab kohe silma ja muudab aia üldmulje räpakaks.
Klantspilt ilma elegantsita
Ei ütleks, et ma oma vana aeda taga nutaks, aga vaatamata sellele, et kõik sai istutatud sinna kus oli mingi pisike tühi lapike ja miski ei tundunud vales kohas olevat ega häirinud. See oli nagu tihkelt kõike täis ja samas jagus ruumi nii lastel palli mängida kui ka koertel oma koerust teha ja vaatamata sellele, et oli alati kuskil miskit käest pandut kuhu juhtub ja tiba hooletusse jäetud kohti, oli üldmulje alati ragulikult soliidne ja mõnus. Täis elu kui seal lapsed-koerad ringi rallisid ja täis elu kui nad magasid
Muidugi teen ma praegust aeda edasi, viimse detailini, mille mu alateadvus on planeerinud teha. Kasvõi selleks, et näha vahetevahel udutantsu - see on uus nähtus minu aias (uus elu?)
Aga see uus aed ei ole enam ka lihtsalt elamiseks vaid aed on kujunenud vahendiks end elus hoidmiseks - parim ravim iga häda vastu :)))))

Ja mul on jälle mulda ja kive vaja, et teha edasi juba alustatut ja "sisustada" ka see plats, mis haneaia aevelt juurde sain. Sel suvel loodan lillepeenardega ühele poole saada, edaspidi jääb aega rohkem kasutamaks kõike seda, mis mul pikapeale kogutud millekski, mida ma veel täpselt ei teagi mis neis tuleb. Eks näis, püüan juures olla kui tegemiseks läheb :)

neljapäev, 13. mai 2010

:))))

Tänase päeva parim nali -
ostsin jalakreemi, ennegi kasutanud, väga hea. Autos igav loksuda ja hakkasin tootesilti lugema. Tiba minule arusaamatu, et kreem jalgadele ja ... kodus toksisin selle für Füse und Beine googlesse ja sain vastuseks:
relvajõududele Töötajad ja jalad
Vene keeles ka - для штаба вооруженных сил и ноги
Pole siis ime, et kreem väga hea kui see kreem hoolitseb ja niisutab peale jalanaha ka relvajõudude töötajaid :)))

Hei, aga nüüd natuke ilma naljata - kas kelleltki oleks võimalik saada mustsõstarde sortidest Bagirat, Varmast ja Lentjaid. igat 2 kas juba juurdunud istikuid või värsket oksa, kasvataks ise juured alla.

esmaspäev, 10. mai 2010

Palju kive, vähe kive

Eelmisel aastal kiiruga tehtud, aga end õigustanud maakivist maasika kõrgpeenar sai laupäeval natuke parendatud. Kile ega ajalehed mullapiirdeks hästi ei sobinud ja nii võtsin maasikad välja, panin mingid vanad plastist klaaskiuga katuseplaadid piirdeks, et muld kivide vahelt välja ei pudiseks, ladusin natuke kõrgemaks ja vedasin mulla-kompostisegu juurde. Õhtuhakul, just enne vihma, said ka maasikad oma peenrasse tagasi.

Eile tekkis pisike paus, mil kangesti tükkis unekas peale, aga mees teatas, et mida ma teen selle suure puust lillepotiga, mis juba ajast-aega kasutult seisab ja jääb talle ette. Et kas saagida pooleks, siis kergem ka minul tõsta.
Miks mitte, väga hästi tehtud potitegijat võiks ikka niipalju austada, et tema töö ja vaev ka asjaette läheks. Natuke värvi ja lakki ja nüüd siis mul 2 sellist maasikapotti, mis vägagi sobib kivipeenra nurkadele asetada. Hommikul siis muld sisse ja maasikad mulda.

Täna oli tiba ränk tegevus - 3 neljajalgse sõbra sleppi käiva käru täit mulda maha kühveldada (mees kühveldas peale, nii et sellest vaevast õnneks pääsesin :D) ja et tiba jäi energiat veel üle, siis ka autokastitäis kive toodud.

Kui kivid said maha laotud, tundus see kogus ikka ääretult väike, ühe päeva töö, kui sedagi.

laupäev, 8. mai 2010

Äike

Pool päeva tiirutas äikesepilv ähvardades mürina ja välguga mu tegemisi, aga ju hakkas hale - enne ei avanud vihmakraane kui planeeritud maasikate kõrgpeenar sai natuke parendatud, mulda juurde veetud ja kuumaasikad tagasi istutatud. Aga vot pilti ei lasnudki teha, vett tuli nagu oleks suur vann vett kummuli keeratud.
Tulbidki ehmatasid oma õied kinni.

Aga muudest tegemistest siis niipalju, et ega need meie poed on täitsa vaestemaja. Vaja oli kaks kergkruusa plokki, täpselt selline nagu vaja poodides olemas - aga üksainus näidis, kui tahad kahte osta, pead tellima terve aluse :)
Ja egas muud kui tuleb siis endal teha.
Üks siis nädalaks juba kivistumas

ja senitehtu siis võib vabalt kass oma voodiks kasutada

Rohkem momendil teha ei saa, sest ei jõuaks muidu alusele tassida. Kahe nädala võrra nihkub tegemine küll edasi, aga egas tegemist jätkub selletagi.
Haneaed nihutati ka natuke edasi, nii et sain tagahoovi pea 5m jagu pikemaks ja miskit ju saab sinna ka... Oeh, mul jälle mullapõud!

teisipäev, 4. mai 2010

Nutt ja hala :(((

Olen ikka vahetevahel mõne pojengiseemne mulda pannud. Paaril sügisel ka puispojengi Rockii hübriidi (Ganshu Mudan) seemneid mulda pistnud, aga ei ühtki taimekest. Eelmisel sügisel siis ka mõned, pakike seemnemaailmast ja kümmekond (3 sorti) sõbranna saadetuid.
Üleeile tigusid taga ajades ma veel ühtegi tärganud pojengi ei näinud, eile lihtsalt polnud aega minna vaatama.

Ja täna siis murulauku tooma, pojengi-seemnekasvatusest mööda minnes napsasin paar umbrohukribalat välja. Lõunat süües andis aju signaali, et selle umbrohu näpsamisega miski nagu valesti - lippasingi ämbripõhja sobrama, prillid ette ja mis ma näen O_O selle roomava tulika taimedega, neil juured kõvemini mullas, olin välja tõmmanud ka pisikesed Rockii taimekesed (nutt ja hala) 4 taimekest!!!, mis 13-st mahapandud seemnest juba tärganud :(((
Õnneks ei "rohinud" välja ka tärganud hõlmist pojengi ((P.peregrina) ja P.caucasica taimekesed. Mitmes järgus maha pandud Austraaliast saadud P.anomala pole veel ühtegi tärganud.

Ja arvake kelle otsas mu armas kuts magab?

Eile tehtud pildil astilbe puhmas padjaks. Panin kivid ääristuseks ja täna siis keset tugevat vihmasadu, et kasukas ikka kenasti kammimise ajaks märjaks leotada, oli kividega ääristatud kohta oma tagumiku sättinud ja mis veel eilsest järel, oli tagumikuga "siledaks" pressitud.

Teeks aias tööd, aga sajab...

... ja nii siis kulutan energiat näiteks sellise koti tegemisele, mis valmis täna ennelõunat. Nüüd veel märjaks ja vormida, heegeldus ju muidu venib

Ahhaa, valmis tool jäi näitamata, kuigi ega seda niisama lihtne pildistada olegi, et pildil näeks välja selline nagu ta tegelikult on - ikka paistab kirjum ja laigulisem ja..., aga miskit ikka


Ja nüüd siis lähen bernal talvekasukat maha kammima.

Kuramus küll, et ei viitsinud eile minna kive tooma, nüüd ei teagi millal peale sellist sadu jälle põllule sõita kannatab.

pühapäev, 2. mai 2010

Rattad alla! :)

Ei tea kui kaua oleksin veel looderdanud, aga see kolm päeva tigude röstimist ja korjamist pani "aiamootori" käima.
(nõrganärvilistel mitte vaadata)
See siis eilne saak - õhtuks sain veel (eelmistel päevadel kivipiiretel röstituid ja murust riisutuid pea 3 suurt värviämbrit, mille sisu läks ka kohe süütevedelikuga immutatud saepuruga lõkkesse) selle väikse 3 liitrise värviämbri täis lillepuhmastest kätte. Täna ainult paar pihutäit. Uh! Seekord jäin selles õudses tigude tapatalgutes peaaegu ellu, kahel päeval oli isegi söögiisu kadunud.

Tänaseks siis hoog sees (söögiisu ka tagasi) ja - istutasin ühte ja teist, seal hulgas ka kevadel uppuvaid pojenge, teise kohta.
Mhm, jaa jah, meeles oli see küll, mis ema lohutuseks ütles kui ma hädaldasin, et sain mingi lollusega hakkama, aga summa polnud meeles ta hoiatussõnad, et ma lollusi ei teeks - ainult targad võivad endale lollusi lubada!
Mina polnud isegi nii tark, et saada aru, et teeksin midagi valesti - minna pojengijuurikaid välja kaevama kuuseheki juurest aiahargiga?! Kus veel lisaks tulnukana maikelluke end laiutamas ja ega ma pole eriti hoolsalt ka üht omajuurset topeltõiega kibuvitsa piiranud, et nagunii vana likvideerimisele minev lillepeenar.
Ma ei kujuta ette kuidas sealt veel selle vana hübriidrodgersia kätte saan? Juba noorukeste pojengide kättesaamisega tahtis fiskars otsad anda. Aga kätte sain!
Nii et otse ja omadega ja aialainel!
Tabureti sain valmis ja alustasin lisaks ka uut projekti, mille "tuluke hakkas vilkuma" kui läksime sõbrannale neljajalgse sõbraga appi vanarauda ära viima.
Vot sihukese "varanduse" ma siis hamsterdasin sellest vanarauakolist ka endale "aiaelemendiks" :)



2 asja juba alustuseks käigus :)

Aga rattad oleksid pidanud all olema ühel lehisel, keda ma juba 4. kord ümber istutan. Seep´see on kui ei õpita teiste tarkusest vaid tehakse enne mõistuse pähetulekut kõik lolluse etapid läbi :)))