laupäev, 26. aprill 2014

Et kartul ei kasvaks

Eks kõik kes mugulad maha tipib, unistab kiirest kasvust ja suurest saagist, aga kel söögikartul keldris või (ostetud) kodus köögikapis, on nördinud, et kui kiiresti kasvavad mugulatele eod.
Kartuli kasvatusest paaril korral varemalt juttu teinud ja kordama ei hakka.
Aga nüüd hea nõuanne, et kartul ei kasvataks idusid, loetud ja blogisse varundatud millalgi-kusagilt internetist ja alles sel talvel leidsin selle hea nõuande üles - hoida kartulikotis (kilekotis) koos kartulitega ka mõned õunad, et ei hakkaks eod kasvama. Ja kuna mina ei oleks mina kui järgi ei prooviks, siis ma paningi neid odavamaid Poola punapõskseid prinke vintskeid õunavisse kartulikotti  (keldris tihedates suhkrukottides, 4 koti kohta 1 kg õunu) ja tõesti ei kasva eod, kuigi kelder mul üpriski soe (on küll keskküttetoru isoleeritud ja talvel ventileerin külma õhku juurde) ja mugulatel hakkavad juba veebruari lõpul eod kasvama ja aprilliks idudel juuredki küljes ning algab kas poekartuli või makaroni hooaeg.  Ka  köögikapis hakkavad eod juba paari päevaga kasvama. Nüüd toon köögivarud kilekotiga (mitte kastikesega) milles suurest kotist kaasa toodud paar "poolakat" ja ongi nii, et siiani pole ei keldris olevatel, ega (praegused 3 nädalat) köögikapis seisnud kartulitel eootsakestki kasvanud. Kõik õunad siiani ilusad ja sama pringid nagu ostes olid. Kartulid ka siiani sama ilusad ja pringid nagu siis kui õunad kotti panin.
Muideks - meie aia Talvenauding kas ei sobi sordi tõttu või pole kemiseeritud, aga läksid kartulite juures kiiremini riknema kui kivikuuris säilituskastides olevad. Nii et ei oskagi öelda kas oleks meiemaistest õuntest ka kasu või mitte.

laupäev, 19. aprill 2014

Kevadpühad munade, kurkide ja kassidega



Korvikesetäiest pühademunadest jäi peale väikemehe külaskäiku ainult "seemneke" põhjale. Laisa inimese asi, tehtud tehnikas, mis lihtne, alati õnnestub ja käepärase kahjutu vahendiga - salvrätt ja liimiks tärklisekliister.
Esimene kurgisaak ka juba võetud, pildil tänased poolemõõdulised, mida võib juba  paari päeva pärast võtta.
Sort Asker.
Zozuljal paar 3-4 sm pikkust ja ei edene ega edene juba nädalajagu. Ei tea, kas seeme pole enam sordipuhas või on Asker lihtsalt parem sort ja kiirema kasvuga, külvatud paar nädalat Zozuljast hiljem(tegin varasemas postituses paranduse). Kõrgem pott 7 liitrine ja tõesti kasvab taim selles paremini kui 5 liitrises.Flagman aga täielik katastroof ja taimed viskasin minema, meile enam kui küll ka 3-st Askerist, Zozuljaga veel katsetan.

Ülemisel pildil "tähistasid" kassid vanahärra Kass Kurepoju meil elamise 10-ndat aastapäeva  maadlusega, mida ka pea igapäevaselt vormis olemiseks harrastadakse.
Alumisel aga "kritiseerib" kassipreili  minu uute poekottide jooniseid, peale mõningate näpu(küüne)näidete, tunnistati kassipildid kõlbulikeks.

neljapäev, 10. aprill 2014

Ning eelmisele lisaks veel ühe ja teist

Kasse on üpris raske pilti saada, nad klaasiga raamis ja raske leida võttenurka mil ei teki valgusepeegeldust. Kuna minust pole joonistajat, siis mahaviksitud Boris Kasyanovi  imelised kassid, print,   akvarell ja õlipastell pliiatsid, et näeksid köögivalguses mitte eriti tagasihoidlikena ega pealetükkivatena, aga väga hästi tasakaalustavad ja sulandavad köögi 3-me valge ukse ja valge külmkapi  kogu ülejäänute köögis olevate värvidega. Minule omaselt tükin üritama kokku sobitada värve, mis pole küll eritikokkusobivad, aga mis mulle meeldivad ja sellepärast saidki need kassipildid tehtud ja erivärvi raamidesse raamituna seina.

Siin siis mõned salvrätistatud veinipudelid.
Vein ise on imelist värvi ja tehtud viirpuumarjadest meega.
Eelmisel aastal olid viirpuu marjad väga suured ja saak rohke ja kuna ka oma paari ruutmeetri suuruselt jõhvikakasvandusest sain üle ootuste kusagil 5-6 liitri jagu ning ka paar aastat tagasi istutatud pihlakad Titan ja Granatnaja andsid pea poolteist liitrit marju, siis saigi tehtud  paarkümmend purki minu lemmikkeedist, kahju ainult, et ei või süüa nii palju kui oleks soovi, on ju viirpu marjad tugevatoimelised ja rohkem süües võib tekkida südame rütmihäired.

Pea 700 g peenemat koeravillakedrust veel pesemata ja ootab oma saatust,  olen jõudnud ära kedrata vast pool kogutud villast ja sellest olen suurema osa juba ära andnud ja müünud, aga varsti ju jälle suur karvaajamine.
Muidugi ei ole unustanud ka ennast, tahtsin teha jämedamast lõngast vesti, kolmandik kootud, aga ei oska hästi lõdvalt kududa ning sellest saab vist rohkem külmailma-õueürp - juba praegu vaat et sama tihe, karvane ja paks nagu karvaomaniku kasukaski :)

kolmapäev, 9. aprill 2014

Osa ühest ja teisest

 
Lauakatted, tehtud ei tea  mis ajast kapis seisnud linasest paksust kotiriidest salvrätitehnikas, krunditud akrüülvärviga ja salvrätid kleebitud tekstiilliimiga. Kuumakindlad ja pestavad.

 
 
Kuna ei usalda oma käsi enam niipalju, et teha mahlad 3 liitrilistesse purkidesse (purgipesemine ja kuumade purkidega tegelemine), siis ostsin mahla säilituseks Bag in Box   karbid ja mahlakotid. Üle ootuste mugav kuumutatud mahla kotti panna ja mahla neist klaasi kallata. Ja nagu vist aru saite, siis ka koduveini neis hoida, meil ju pole selliseid veinijoojaid, kes korraga pudeli tühjaks joovad, aga uuesti suletud pudelis vein nädal-paar seistes on juba nats lahtunud. Noh ja saigi tehtud mõned karbid kingituseks ja see siis jäi koduseks disainielemendiks :)


 
 
 
Ja maitseaine ning hoiupurgid-pudelid. Ikka selles heas ja lollikindlas salvrätitehnikas, mis alati õnnestub.
Pudelis sool, suuremates sagedamini kasutatavad riivsai ja kakao, jätsin ka väikese "aknakese" värviga katmata, et oleks näha, kas pean juba juurde ostma. Ning pisemad purgid, milles enamkasutatavad teralised-lehelised vürtsid.

Muhedikule - parem on kurgid 5 liitrilistesse istutada, millegipärast ei taha väiksemas korralikult kasvada, kuigi sama sort, muld ja hooldus. Toatomatid aga kasvavad ka kolmestes ilusti.

 Detskij Sladkij õienupud

Siin siis kogu taim oma ilus 3liitrises potis ja kõrval näha ka kastis kasvav Promyk, kes avab oma õied vist juba sel nädalal.

pühapäev, 30. märts 2014

Aknalaua-aed õitseb


 Minu lemmik aknalaua kurk Zozulja, külvatud 6-ndal märtsil ja juba mõlemal taimel õied lahti.

Eelmisel aastal meeldivalt üllatanud Asker, kes märtsi lõpunädalal külvatuna andis esimese saagi emadepäevaks ja hiljem kilemajja istutatuna (2 taime) kasvasid nõnda suureks ja andsid suure saagi, et jätkus nii värskelt söömiseks kui ka jätkus nii salatiteks, hapendamiseks kui ka marineerimiseks. Suure saagi saladus selles, et osa külgharudest jätsin külge ja lasin juurduda.
Sel aastal külvasin  24-ndal veebruaril, samal ajal ka alumisel pildil oleva Flagman´iga, pidi ka olema hea aknalaua kurk, eks näis, taimed on Zozulja´st ja Asker´ist väiksemad, aga kurgikesi paistab olema rohkem. Lisavalgust pole nad saanud.

 
Köök küll juba eelmise aasta suvelõpul valmis, 10 kassi raamitud ja seina riputatud ning ka salvrätitehnikas toidu- ja maitseainete purgid-pudelid samal perioodil tehtud. Vahepeal juba pea 2kg berna villa kedratud, üht-teist nipet-näpet veel valminud, aga näis millal pildid saavad klõpsatud.


Aga mis viga tegutseda kui selline agar abiline olemas - mitte ühtegi kruvi ei jäetud kinni keeramata :)

teisipäev, 18. veebruar 2014

pühapäev, 5. jaanuar 2014

Üle 15. aasta tagasi läksin kevadel turule endale botaseid ostma, aga sain pisikese kutsikakribala. Pistsin autos ootava mehele pihku ja jooksin poodi toidukraami ostma. Auto juurde tagasi tulles sain kuulda kõige veidramat lauset: "Ei tea, mis sa mulle pihku pistsid, aga ta vist pissis mulle pihku, igatahes on selle  puudritupsu all mu peopesal midagi sooja ja märga "


 
No jah - alla 15 sm musta-valgelapilise karvakera  võis koeraks pidada ainult hea fantaasia korral. Selle sooja ja märjaga sai siis mees selle kribalakese poolt ära märgistatud ja omaks võetud, päev läbi sibas ja kargas mehe kanna kõrval nagu värelev vari. Hommikul leidsime voodijalutsist tekikotil kirju lapikese ja nii saigi uus kostiline nimeks Lapitekike.

Nii suurte kui väikeste mängukaaslane ja kümnete unejuttude peategelane, majavalvur,  meeleolude indikaator ja kaasaelaja,
tegevusi tal jätkus, veel eile päeval käis oma aiarajad läbi, et kas on kõik korras ja õhtul küsiti õue asjale ja tagasi tulles uinuski trepiastmele
Pisike, aga suure südamega sõbruke - loodan, et ka teispool Vikerkaart on  keda valvata ja kaitsta ning hulgim teeradu, mida mööda joosta










kolmapäev, 1. jaanuar 2014

2014

Kõikidele aia-saialastele
HEAD UUT AASTAT!

Северное сияние - Зима картинки


 Светик, с Новым Годом!
 
Пусть Новый год в Ваш дом войдет - C наступающим Новым годом 2014