neljapäev, 24. aprill 2008

Õnnetused käivad ikka kolmekaupa.

Esiteks läks koera raadiopiirde saatja lolliks! Kaks aastat töötas korralikult, siis pani täispinge peale - vaene koer, õues polnud kusagil asu - igal pool sai särtsu, lasin majja ja tormas kohe magamistuppa voodisse. Andis ikka tükk aega rahustada, enne kui sealt välja julges ronida.
Takkatippu nüüd saatja täitsa kutu, peab vist uue ostma, sest egas bernad lollid pole - täna hommikul, niipea kui õue sai, oli kohe üle aia.

Teiseks andis mu pesumasin otsad, vanakene küll (26 a. tööd teinud), aga siiani sain selles kõike pesta, tekke, jopesid ja vaibakesi. Uued pealtlaetavad aga kõik väiksema avaga, kuhu minu arust isegi tekikotti raske sisse toppida. Nuiasin küll, et mees masina korda teeks, ta ju oskab kõike remontida. Seekord ei oskavat - vaevalt, et kusagilt nii ammu toodetud vidinaid, mis lootusetult läbi, enam kusagilt saada oleks. Muud polevat selle masinaga teha kui aias maasikapotiks kasutada.
Irw... ausammas pesumasinale...maasikatega!

Ja kolmandaks... mul käisid vist ufolased ja panid pihta mu aiapäeviku! Kuda muidu seletada asjaolu, et ma juba kaks päeva seda paksu, natuke mullast, narmendavat ja igasugu lillepakendeid, ajakirjade väljalõikeid ja muud staffi kuni nimesiltideni(Uv ja veekindel marker ka) paksult lehtede vahele topitud - jäljetult kaduda võis. Olen igalt poolt otsinud, isegi keldrist ja katlaruumist, vaatasin isegi padja alla ja kohvikruusi alla ja... ei ole!!!
Viis aastat sissekandeid sordinimedest, sortide lühikirjeldusi, kriipsujukusid ja märkusi, kus milline sort peenardes asub - kõik olematu!

Pealegi ehitab mu mees uut kilekasvumajakest juba nädala ja ikka ei ole valmis - ise planeerisin, et saan ühe päevaga hakkama. Ja pealegi - millekuradi pärast ta selle aluseosa maasse kaevas! Nüüd selle asemel, et kasvumajja täitemulda vedada, pean enne kõlbmatut pinnast hakkama välja vedama! Ja ma tahtsin kompostikonteinerite ümbruse kiviplaatidega katta, nüüd siis hakka sealt ka veel pinnast madalamaks koorima!
Mehed on tõesti Marsilt!

Tuju on rohkem kui sant...

kolmapäev, 23. aprill 2008

neljapäev, 17. aprill 2008

Hostad

Jep! Mu esimene sats Aarne Kährilt saadavatest hostadest käes!
Kuna need taimelapsukesed kasvumaja soojusega hellitatud, siis ei lähe nad kohe avamaapeenrasse vaid potti ja kilemajja , et tasapisi harjuksid karmimate ilmastikuoludega - lubati ju öösiti isegi miinuskraade.

teisipäev, 15. aprill 2008

Ma juba kolm päeva lippan mööda aeda ja lõigun oksi. Kõik puha toshi suzume süü - nüüd siis lõigun sireleid. Täitsa võssa kasvanud vaesekesed.
Mis kuramuse materjalist on need oksakäärid küll tehtud? Okei, kasutasin natuke jõudu, aga see ei tähenda, et nad sellegipoolest peaksid katki minema. Kõigepealt tuli vars ära, mille peale mees kostis, et kui tööriist kaua kasutult seisb, siis käepidemed peavadki kokkukuivama, polevat sugugi ime, et küljest pudenevad. ??? Pani siis selle terajublaka käepideme toru külge tagasi ja keevitas kinni ka. Pidid nüüd surmani vastu pidama.
Noh, pidasidki - surmani. Eile hommikul siis tegin Fiskarsi firmale häbi ja murdsin tera katki, just selle koha pealt, kust nad kokku needitud! Mees sügas kukalt ja teatas, et ma olevat nad nüüd lõplikult tapnud ja muud pole teha kui neile peied korraldada.
Mul rahakotis üks Jakobson veel alles ja kauplesin siis täna hommikul linnareisule uusi ostma.
Igatahes ei ostnudki - poes oli kaks päevaliiliat, keda mul veel ei ole, siis oli vaja veel kookoskangast amplipottidele, siis ostsin...
Kodus otsisin vanad vene omad ülesse, kasutasin jõudu, mis hirmus ja sirelid täitsa lõigutud!
Nüüd käed-jalad hirmus valusad, ega pole kerge jämedamaid oksi lõiku. Mees aga irvitas - kas ma pole kuulnud, et jämedamaid oksi oleks parem saagida. Nagu ma seda ei teaks, aga ei julge iitsatadagi, et ma juba eelmisel aastal panin selle väikese oksasae kuhugile... aga mitte ei tea, kuhu.
Tunnike ürdivannis ja homme võib aiapostiauke kaevata. Õigemini vaadata, kuda mees kaevab, mul kindlasti veel lihased valusad.

neljapäev, 10. aprill 2008




















Neli aastat tagasi otsustasin oma ukseesise uute kõnniteeplaatidega katta... ja siit sai tegelikult alguse mu aia "kivistamine"

Siin siis minu nelja suve tegemised - üle 200m2 plaaditud tsemntkiviga, väravapostid koos sissesõidutee piiretega, väravad tegi mees ise.
Konnakaev või berna "joogikauss", kuhu koguda vihmavett ja kividega peitsin ka osa vihmaveetorust.
Oma lemmikkassi mälestuseks kividega ääristatud lillepeenar ja kassidega veekaskaad grilliplatsi ääristamas. Ning mu suurim töö, millele kulus alates kuuseheki mahavõtmisest valmimiseni kolm suve teiste tööde kõrvalt, 16m pikk ja 1.80 kõrge kivimüür.
Selle kivimüüri juures tegutses ka väike seltskond kodukaunirlasi, kellega sai korraldatud pisike kiirkursus kivimüüri ladumises. Kahju, et kivid said juba tunniga otsa (minu päevatöö varu), KK-lased on ikka üks usin rahvas!
Mehe tehtud (suuremjagu) on aga juba aastaid tagasi kamin-pliit-suitsuahi, suur maakiviseintega (mina ladusin ainult 3 kivi paika) garaaž-töökoda ja minu hobitamise ruumidega ning eelmisel kevadel keevitas kokku mu ronililledele võrestiku ja tegi terassikatuse.
Aga mu aeda mahub veel kive... ka lillepeenrad kavas katta kergkruusa multshiga, pole ma sugugi nii usin, et peenraid rohida.
Ja kuna ma olen selline kivihoolik, siis vean neid seni kuni mu "neljajalgne sõber" Mazda neid vedada jõuab.
Varusin vähe mulda taimede pikeerimiseks ja vahepeal ka paar nädalat põdemist lükkas tomatite pikeerimise edasi.
Täna siis panin osa taimi potti kuniks rohkem mulda saan ja nad taimekastidesse saan istutada.
Homme siis veel kümmekond hiljem külvatud tomateid ja paarkümmend maasikataime pikeerida











Kevad kiirustab sel aastal - esimest korda juba aprilli alguses nartsissid näitavad oma õienutte.










































Ka sel aastal "magasid" lumikellukesed kaua - ikka alles peale märtsikellukesi








pühapäev, 6. aprill 2008

Eile näitas kraadiklaas 15,6 soojapügalat ja päike säras soojalt.
Liblikaid lendles peamiselt tsilladel, kõik kirjud. Ainult üks oli nõus olema mulle fotomodelliks































Oma "potipõllunduse" viisin ka päikest võtma. Neid sai enne õue viimist mitu päeva lahtise akna all karastatud




















No kes võis arvata, et mõni tulbisibul uue el.posti paigaldamisel ka ellu võis jääda...







Nii varesed kui kuldnokad mul tublisti abiks - hoovist on kõik viimseni koerakarvad oma pesadesse korjatud, minul koristamist vähem


Põhapoolsel majaküljel aga veel lundki näha