Eelmisel suvel saksast saadud vesiroosidest istutasin ilusamad sordid, seda siis ajutiselt, et las natuke kosuvad pikast teest, esimesele astmele, mis kusagil 45 sm sügavusel. No jah, nagu ikka nende "ajutistega", kui mul suve teisel poolel vedru maha käis, jäidki nad sinna talvituma. Kõikjal kirjas, et nii madalas vees karmi talve ajal ei jää vesiroosid ellu. Konnakude avastamise aegu kumas läbi vee vesirooside seis olevat üpriski kurb. Egas midagi, ise ju süüdi.
Täna siis läksin uurima, et kuhu siis kudest välja tulnud mustad triibukesed, kes mitmeid päevi oma iseseisvast elust varjasid end kaitsva kudejäänuse "koogi" all, kadusid, kas juba julgeti minna jahedamasse sügavamasse tiigiossa, ja ennäe - läbi vee ilusti näha, et esimesel astmel olevad KÕIK ajavad uusi lehekesi!
Hilisõhtu oli ilus, sain läbi puuvõra isegi killuke kuud pilti
Kooretilga pilku jälgides, leidsin õue toodud kassipissikasti kõrvalt külalise, noore käenkonna
Royle tehti küll uus magamisalus, aga eelistab uksevaibal magada või jälgida kasside mängu.
Seistes ja natuke suumides, näeb see pikakereline koer pildil natke naljakas -suur pea ja pisike tagakeha.
Noh, mul vist mis iganes tehtud, kuhu vesi sisse läheb, on koera joogikausid ja lilledele tehtud asjandused on kassidele magamiseks-mängimiseks. 
Öösel saime hea lahmaka mürina ja välguga vihma, aed nüüd ka ometi puhtaks pestud ja eile ümberistutatud elupuud korralikult kastetud. Hommikuhakul ajas piksemürin mu üles, köögiaknast nägin kena pilti, ruttu riidesse ja fotokaga õue, aga vot seekord sai laiskus küll karistatud - ma pole siiani viitsinud välja lülitada fotokal need igasugu signaalid, millega ta mulle teatab, et kas on sisselülitatud ja kas võin juba klõpsu teha, et tuleks ilus pilt, iseenesest mulle kasulik, kuigi vahel tiba häiriv, aga täna vaikselt kivikuuri nurga juures tiigil pesevaid metshanesid see piiks häiris ja nad tõusid lendu. Sadas ja ma ei tahtnud ei ennast ega fotokat eriti märjaks teha ja lippasingi pahaselt tuppa, oleksin ju võinud pildid läbi köögiakna teha :(
Ja kui mesinikud kurdavad, et mesilased kaovad, siis tulgu ja võtku, kui omad nägupidi ära tunnevad, nad tagasi - ühed pesitsevad plastist aknaraamis, meil need kõige paksema raamiga, ruumi peaks olema ja egas midagi, sügisel võtame raami alt õhutusaugu kaitsejublakad ära, kõrred sisse ja tilgutame mee purki :D Aga vot mida teha nendega, kes mu uue arvuti korpusesse tükivad, ei või akendki paotada, nii kohe toas ja arvuti jahutusaukudest sisse. Isegi üks metsmesilane üritas oma suurt paksu keret arvutikasti sisse pressida.
Mu lemmik, vareseisand, nüüd harv külaline, ei meeldi vist uued elanikud, aga see-eest näppavad laste õngitsetud kassikalu uued "gurmaanid" (pildid suumitud seekord köögiaknast :D). Korra üritas ka luik kala võtta, aga ju julgust vähevõitu ja eks suurel linnul ka õue kohal manööverdamisvõimalused väga kitsad.
Palun jälle Tii-lt abi - no ei suuda kuidagi kommentaaris linki aktiivseks teha, vahepeal ei viitsinud seda teha, nüüd kas pole see enam võimalik või ei oska :(
Ja vast oskad öelda, miks mõni kommentaar nüüd spam´i pandi (nt 4. apr. kõik 3 Milda kommentaari)? varem midagi sellist pole juhtunud.
