esmaspäev, 26. november 2007

Päevaliiliad

Päevaliiliad... päevaliiliad - minu rõõm ja nuhtlus. Nad panevad mind kaevama ja kõlbmatut pinnast asendama paremaga, et luua neile kasvuks paremaid tingimusi. Ja nad vastavad mulle oma rohkete, oh, isegi liigrohkete õitega!
Igal hommikul eelmise päeva äraõitsenud õisi ja tigusid korjates nähes täis ämbrit, mõtled, et milleks ometi....?
Igal hommikul fotokaga lillede vahel balanseerides ja kivide vahel hüpeldes ning paludes saatust, et jalaluud terveks jääksid, mõtled, et milleks...?
Igal õhtul, mil jändad kastmisvoolikutega ja vannud pidevat veepuudust ning nõrka veesurvet, mõtled, et milleks ometi, aitab!
Aitab! ei enam ühtki uut peenart ega ühtki lillelast ei too juurde!

Aga sügisel suviseid pilte vaadates saad aru milleks, ja hakkad tegema uusi plaane järgmiseks suveks. Seda kõike teed ikka ja igal suvel, et tunda kõledal ja külmal perioodil suve ilu ja soojust, mille fotoklõps on igasse õide jäädvustanud.






2 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Vaat mis rõõm! Saan Sind esimesena tervitada! Tore, et blogima hakkasid. Algus on arvatavasti tiba segane, aga küll varsti harjud ära ja see läheb ludinal. Olen ise küll väga rahul, et blogima hakkasin, pea ei suuda ju igat asja kinni hoida. Blogist aga väga mugav järgi vaadata, et mis varem on toimunud. No edu Sulle siis!

Unknown ütles ...

nii ilusad päevaliiliad!
Mul on ka mõne sordi nimi üles kirjutatud. Valisin need välja sügisel Tartu Botaanikaaias kõndides. Aga need sordid, mis mulle meeldisid ei ole tavalistes aiandites müügil, vaid on kasvatajate aretustöö (mul ei tule nimi meelde, oli abielupaar).Kus Sina oma päevaliiliad said!?

Indu aias müttamiseks. Varsti on jälle kevad ja siis läheb lahti!
Pirpirr