Täna selline mõnus looderdamise päev, ei ole viitsimist midagi muud teha kui natuke šokolaadi näost sisse ajada, kuulata Berliini filarmoonikute esituses Vivaldi Aastaaegu ja lihtsalt molutada naistekat lugedes.
Valmis olen saanud juba tumba 60x60x34, mis mahutas 4 vatitekki ja 2 patja ja ka üks diivanipatjadest valmis.
Ka pääsuvaibast pool tehtud, eks teine pool jääb teha siis sügisel kui aiatöid pole.

Täna soe päikseline ilm meelitas ka mind aeda ülevaatama ja pilte tegema, kes on juba oma ninad selle soojaga mullast välja pistnud. Tegin parajasti sarapuu urvastest pilte

kui silmasin jõe teisel kaldal rebast. Natuke kaugel oma seebikaga pildile püüda ja hakkasin kaldast alla minema kui märkasin, et keegi jões ujub ja otse meie purde suunas. Alul arvasin, et kes muu kui vesirott, aga kaldale jõudes - no näed ikka siin elus imesid - meie kassipoiss Kurepoeg! kahjuks pole pildil ujujast rohkem näha kui täpike paadi juures olevast kasest paremal pool ja rebast ka vastaskalda kõrkjatest ei paista, pean ikka suurma zuumiga fotoka muretsema või kiiremini sündmuskohale jooksma.
Vaene loomake, niipea kui kuivale ronis, viskas end kohe pikali - ju külm vesi ja pikk maa ujumist võttis võhma täitsa välja. Viisin kiisu jope hõlma all tuppa, mähkisin käterättidesse ja infrapuna lambi alla sooja. Kuivanuna peesitas päev otsa diivanil päikese käes, tagumised jalad seljatoel üleval - ju suurest pingutusest valutasid. Õnneks ühtki vigastust ei leidnud, liivakastil käies lonkas küll kõiki käppi. Loodan, et külmast veest nüüd kopsupõletikku ei jää.