kui silmasin jõe teisel kaldal rebast. Natuke kaugel oma seebikaga pildile püüda ja hakkasin kaldast alla minema kui märkasin, et keegi jões ujub ja otse meie purde suunas. Alul arvasin, et kes muu kui vesirott, aga kaldale jõudes - no näed ikka siin elus imesid - meie kassipoiss Kurepoeg! kahjuks pole pildil ujujast rohkem näha kui täpike paadi juures olevast kasest paremal pool ja rebast ka vastaskalda kõrkjatest ei paista, pean ikka suurma zuumiga fotoka muretsema või kiiremini sündmuskohale jooksma.
Vaene loomake, niipea kui kuivale ronis, viskas end kohe pikali - ju külm vesi ja pikk maa ujumist võttis võhma täitsa välja. Viisin kiisu jope hõlma all tuppa, mähkisin käterättidesse ja infrapuna lambi alla sooja. Kuivanuna peesitas päev otsa diivanil päikese käes, tagumised jalad seljatoel üleval - ju suurest pingutusest valutasid. Õnneks ühtki vigastust ei leidnud, liivakastil käies lonkas küll kõiki käppi. Loodan, et külmast veest nüüd kopsupõletikku ei jää.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar