Tänu temale sain alles hommikul kella poole kaheksa ajal magama, normaalsetel inimestel sel ajal vist isegi lõunasöök söödud.
Aga meie peres annab normaalseid tikutulega otsida, isegi koerad-kassid on kiiksuga.
Kas siis kellelgi teist tuleb pähe mõte hüpata keset kööki ja hõisata, et vaata mis mul ämbris on.
Noh, vaatasin. Jessas! Plastämbri põhi paksult paarisendise suurusega pruunikashalle hiirekesi täis! Sama ämber, millega ma sõbranna juurest koertele-kassidele lihalõike jääke tõin ja peale pesu katlaruumi kuivama jätsin.
Olge jah laisk tööle minnes garaažiuks korralikult sulgeda, eks siis külmunud näljased hiirtehordid jooksevad katlaruumi sooja ja hüppavad trepiastmelt lihalõhna peale ämbrisse, kust pole lootustki välja ronida - hea hiirelõks, eks ole?
Aga... mina üksi ei olnud uudishimulik. Kass, keda kuramust ei saanud kuidagi minu toolilt maha lükata - olete te kunagi proovinud tõsta kassi toolilt kui kass seda ei taha - ta ei tee sust üldse väljagi, magab edasi ja kleebib end nii tugevalt tooli külge, et saad kassi tõsta ainult tooliga! Heh, nüüd siis uni läinud ja kolksuga hüpati ämbrisse. Hüpe oleks õnnestunud kui "paanikaosakond" poleks häire tööle pannud ja "kiirreageerimise osakond" esikuvaibalt ka kohale tulnud. Ämber uppi ja berna tõstis veel kordamööda oma käppi üles, et hiirtele teed anda.
(terve posu igasuguseid vandesõnu!)
Kupatasin mehed magama, koerad-kassid majandusruumi ja laotasin põranda hiirepüüdmise kleebekaid täis, ise muidugi ka magama.
Kassid?...
Aga vot kassi unustasin välja visata, see kuramus ajas oma näugumisega mu üles - suurim "hiir" oli kleebekatega kinni püütud!!! (veel natuke vandesõnu!)
Vanainimese uni on ka kehva tervisega, selle ehmatuse peale sai infarkti ja lamab nüüd reamatsioonis. Mina ilma uneta hakkasin siis talve tegema.
Idee - helesinised lumeroosid pusakeel.
Ja mõne roosi pärast ei tasu ju suurt ahju sooja panna, "hävitasin" veel savijääke
Väike fotoreportaaž, kuidas siis need mustrid tekivad
Jäägid helmestest, mida vaevalt veel kunagi kasutan, sest ei meeldi teha ühesuguseid helmeid rohkem kui ainult ühe komplekti, mõnda kasutanud ka pildiraami kaunistamiseks. Säilitan cane vorstikeste jääke õhukesse toidukilesse keeratuna niiviisi püstiasendis (kaan käib karbile peale), siis pole vaja sobrada kui tekib mingi idee millestki veel midagi teha.
Utiliseerin kõigepealt äralõigatud otsi, untsu läinud helme toorikuid ja lõikejääke, ka mõned jupikesed vorstikestest. Käkerdan kokku ja jämeda riiviga riivin hajusalt eri tooni käkerdisi segamini, vahel lisades vastavalt saadu põhitoonile kas heledamaid või tumedamaid toone juurde.
Selle riivitud massi käkerdan lihtsalt kokku natuke tihkemaks (ei või värvide segamiseks enam tugevalt muljuda)
lasen lõigatud viilu pastamasinast läbi
Vaatan kumb pool võiks olla huvitavama värvikombinatsiooniga ja katan eelnevalt veeretatud savikuulikese, helmepõhjadeks kasutan kas untsu läinud savimassi või ostetud, aga mittemeeldiva värviga savi, midagi ju peab kasutama.
Selle swirlimisega, kui asi juba selge, saab natuke värvitriipe muuta kas kokku surudes või laiemaks hajutades, swirlin helmest kahelt poolt, sest mine tea kummal poolel huvitavam muster tuleb.
Natuke saab mustrit ka ripatsit vormides mõjutada ja ripatsi kuju teen vastavalt tekkinud mustrile.
Selline lilleõis sai, enne küpsetamist...
...ja peale küpsetamist.
Olenevalt kas kasutatud massis on ka poolläbipaistvat, võib tekkinud muster kas õnnestuda või hoopis untsu minna (need katan hiljem uuesti ja teen neist võtmeripatsid)
Seekord sai muinasjutuõisi terve sats, korra veel lihvida ja lakkida
Aga metamorfoosid jätkuvad - öösel tehtud ja (esimene pilt) kahtlemata sinistes toonides roosid on nüüd ikka täitsa rohelised, mis rohelised. Kasutatud fimo valget, toonimiseks sinist poolläbipaistvat ja lisatud natuke sculpey frosti elastsuseks (rooside jäbimõõt ju 1 sm ringis), aga mis põhjusel nüüd roheline ????
Niipalju siis ka vihmaveerenne õhtuks paigas
7 kommentaari:
:DDD
aga roosid on ilusad. :)
:)))))
Mina kiidan küll täna oma meest taevani ja ega Sinu oma kehvem ole:))). Nii nutikat hiirelõksu juba kõik inimesed välja ei mõtle.
A Sa oled ikka veits kade ka. Näitad siin oma kadedaks tegevaid, täpsemalt imetlema sundivaid ilusaid lustlikke töid, aga seda kuidas sa selle superkänkra kokku segasid, mitte. Ma oleksin küll seda iga sekund pildistanud, hmmmmm , et teised ka aru saaks.
No roosidest ärme üldse räägi, eks?:)))) Aga seda Frosti pakutakse ainult mingit ihukarva, kas seda kasutadki?
filliniz - fiiling
Kade kohe kindlasti ei ole, eks siis täiendan postitust selle eelnevaga, millest ja kuidas see värviline junn saadakse :)
Frost on jah see natuke beeshikas. Üldiselt kasutan fimo poolläbipaistvat, aga kuna see oli vahepeal HH-s otsas, tellisin frosti, see üldiselt mõne asja juures paremgi, aga vist ei kannata sellega õrnsiniseid toone teha.
Sculpey on nii mõnegi üllatuse valmistanud, mida fimoga kunagi ei ole olnud kui muidugi ise värve sogaseks ei mäkerda, siis võib saada ilma üllatusegagi kurat teab mida :) Aga eks põhjus ka vast selles, et ma rohkem eksperimenteerin kui loon.
Hiirejuttu lugedes naersin küll pisarateni, kuigi Sul endal sel hetkel vist eriti lõbus ei olnud :).
Aga need roosid...oimaeivõi
Parool unkshint :)
Juhtum polnud jah kõige paremate killast, aga ma olen juba selline tüüp, kes kukub naerma ka kõige vihastavamas situatsioonis, võta või jäta - igas äparduses on ju midagi naljakat ja ega see, kas vihastud või võtad asja huumoriga, toimunut olematuks tee.
Ahsaa kui ilusad roosid!!! Ja selline pusakee sobib sinna juurde super hästi!
Võeh, see hiirejutt on samaaegselt naljakas ja õudne ka...
Ega ma peagi Sind kadedaks.KOhe kindlasti mitte. Aga näedsa, väike õrritamine aitab vahel:))) et kõik pildid üles saaks. Suur aitäh! Ei saanud varem tänada, olime ära lõigatud tsivilisatsiooni suurimast hüvest 55 tundi.
Postita kommentaar