Kuramuse hea tunne on vaikus...
Kui kokku saavad kuus veevalajat, siis olevat see hullem jui hanekari (neitsi tähtkujus sündinu märkus)
Ja nüüd siis üks "hani" naudib vaikust...
Aeg ei muuda vist midagi, polnud küll tallina poolsuitsuvorsti, kostroma võid ega kalamarja, aga igaühe kotist ilmus välja parimat Krupski tehase šokolaadi, parimat prantsuse konjakit ja ma polegi veel jõudnud uurida kelle tehtud suitsuvorstid, aga tean kindlalt, et parimatest parimad. Toodi kaasa suur kogus Neevalinna hõngu.
Ka Suurima Sõpruse Ajastul kõik Suure Defitsiidi Ajastu harjumused. Viimseni. Skorpionid neitsiga kaovad kaugemale jututama ja veevalajad meenutavad, "luuletavad", lisavad juurde, klatšivad, keedavad - praevad, vaatavad, uurivad, ahhetavad, katavad lauda, pesevad nõusid ja kuulavad-kuulavad-kuulavad kui mina "mullikesi vestan". Kas te nüüd mõistate, miks ei meeldi mulle koristada ja nõusid pesta ega süüa teha - sest ma pole selles seltskonnas kunagi miskit pidanud tegema, mulle lihtsalt ei jätkunud kunagi ruumi ei pliidi ega kraanikausi juures, alati oli üks põrandahari ja seda ei antud mulle, olgu meid ainult kaksi või kambakesi. Alati kas kudusin (värvisin, lõhkusin, parandasin, õmblesin) ja jututasin. Üks hing ja jagatud tööd. Siiani, nagu programmeeritud, esimesest kohtumisest saati.
Kui üks mu külmiku kohta märkuse tegi, et seal võib hiir end näljast üles puua, sättisid nad kaubareisile, jättes mu konjakiaure väljatuulutama ja koguma jõudu nädalaseks "turismireisiks" mööda Eestit.
Nii ma siis naudingi vaikust (neitsi ainult magab end üleliigsest viskist välja) ja revideerin valmistööde kappi. Ma nagu oleksin teadnud - need hetkeajendil tehtud asjad, millesse sai pandud rohkem kui ainult tegemine, on oma uued omanikud jõudnud ära oodata. Nende kinkimise aeg on käes ja ma pakin. Andmised-võtmised on alati tasakaalus neil, kes oskavad anda-võtta. See on sõpruse reegel nr.1, pole tähtis on see materiaalne või hingeline.
Parim, mis elul on pakkuda, on armastada ja olla armastatud, isegi tervisel pole tähtsust ja ka sõnadel mitte.
Nüüd võin minna ka õhtumenüüle mõtlema, ma tean mida tuuakse ja mida tehakse - oleme ju ikkagi üks tervik :)))
4 kommentaari:
Kõik kuldsed sõnad ja valmistatud- kingitud asjad ei soojenda mitte varbaid, sõrmi, kaela- mida iganes, vaid eelkõige südant.
Ja sedasi mitmekesi, aga samas ühena sujuvadki kõik tööd nagu nõiaväel, lusti ja lauluga:))
A kui Sul nüüd seda kõige paremat...südamest toodut...ära siis kauaks laua alla jää, eksole:))))
Ahhh, kui armas!
rõõmustan koos Sinuga Sinu armsate ja ilusate kohtumiste ja päevade üle!
nõnda ta on.
aitäh meiega seda armastust jagamast!
Postita kommentaar