Aga täna, vaatamata oma valutavatele jalgadele, põrutasin autos istudes pool Eestit läbi, et sõita ihaldatud mustsõstardele järele.
Pool sellepärast, et kui juba sõita, siis võib ringi sisse teha ja Tartu plaadipoode revideerida :)
Ai, kui edukas "revisjon", pea pool pagasnikut korjas abivalmis müüja mulle neid natuke katkiseid, peaaegu katkiseid ja täitsa katkiseid, täis. Homseks lubas veel pakkidest katki läinud plaate otsida ja pealekauba veel hulk stende nende plaatidega, mida enam ei toodeta. Muidugi ka neid plaate, mida oli kavas osta (st. terveid), aga ei mahtunud autosse - mäletate, mul oli ju plaan mõne marjapõõsa järele sõita.
Ja kaasa sõidan kindlasti, kasvõi pikali pagasnikus, sest on õhkõrn lootus saada ka korralikud mosaiigitangid.
Edasi läks sõit lõunapoole, Muhediku majast mööda, sisse ei põiganud, sest kokkulepitud aeg pressis peale ja pole vist ka eriti viisakas nii tihti inimesi ehmatamas käia :DDD
Üldiselt olen hea legendilugeja ja sõitudel pole eksimisi olnud, selle pole ka gps seadet autosse vaja läinud, aga seekord oli vist Alice jäneseurgu sattumise päev - panime õigest kohast mööda, alles peale helistamist, paar km tagasisõidul nägin silte, kus kohas oleksime pidanud teelt keerama.
Njaa, Eesti küll väike, aga temperatuurivahed suured - brrr... ligi 20-st päikeselisest 13 kraadises vihmasabinas polnud just kõige meeldivam olla, aga blogist juba natu tuttav peremees Ahti jutt oma töödest ja plaanidest viis külmatunde. Vihmasabin küll pilte eriti teha ei lasnud, aga mõned ikka.
Security oli ülesannete kõrgusel, oma aedikus hoiti ikka silm peal :)
Ai, kui kadedaks tegi see hiigelsuur pada, mis oli tehtud vahvaks lillepeenraks (nii suurt asja juba potiks ei nimeta :D)
Palju on tehtud ja palju veel teha.
No mida kuradit ma vingun, et mul pidevalt mulda vaja ja kui annan mõne lillejuurika kellelegi, raputan osa mulda veel juurikatelt vähemaks (ahnus, mis muud), vaadates kui palju siit taimedega seda hüva kraami minema läheb - respekt tegijale, selles piirkonnas, Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, vaja nutikust ja ka ajakulu, et saada miskit, milles taimed korralikult kasvaksid. Häbi mul olgu veel viriseda mullapuudust - mul on seda suur hunnik olemas, mul on masin selle toomiseks ja kui pikalt peale käia, siis ka mehed majas, kes selle ka aeda toovad.
Väga suur sortiment põõsasmaranaid tegi mu natuke nukraks, mulle nad väga meeldivad, aga paraku pole aed kummist ja nii kahju kui ka ei ole, ei sobi isegi üks põõsake kuhugile istutada :(
Noh, ma püüdsin ikka rangelt oma soovitu nimekirja järgida, aga mis teha kui olemas oli ka mulle maitsev tikker (ma üldiselt tikreid ka eriti ei söö), isegi kahju, et Nesluhhovskajat polnud. Ja pihlakatest tahtsin kas Granatnajat, muidugi oli see olemas ja võtsin, või Titani, no kuidas sa jätad võtmata kui see koguni tüvele poogitud ja isegi mees arvas, et tiigikaldal näeks see päris kena... nagu ka roosade õitega õunapuuke :)))) Oleksin tahtnud ka laudlehte hamsterdada - mõtle kui hea kasvukoht tal oleks hanemaja taga, aga mees küsis, et kas ma ei karda, et ta võib selle kogemata maha niita. Kartsin. Aga siis hamsterdasin mõned taimed Senga-Senganat, ainus ananassa, mida mina ka söön.
Koju sõitsime ikka paarkümmend km ja kraad soojemasse - kodu võttis vastu juba 5 kraadi soojemalt ja suurte sääsepilvedega, isegi vihmasabin ei taltsutanud sääseparvi põgenema (hakka või öökülma soovima) ja nii jätsin istutamise homseks, läksin tuppa jalgu valutama.
Hmmm, tiigi kaldale...???
Kätemaksuks laudlehe eest küsisin, et kus on need tiigikaldad, kuhu mees kavatseb (minu hamsterdatud) pihlaka ja õunapuu istutada?
Ja siis ma nägin - 10 minutiga oli poole meetri sügavune meetrise läbimõõduga miski auk maase kühveldatud! Laupäevaks pidi see auk valmis saama. Vau, Alice sõitis jäneseurust otse imedemaale! Kas tõesti ise kaevab? kopaga ei pääse ju üle õitsevate kartulite kaevama :) Kas roosad õied...? noh Red Bull pidi ju ka tiivad andma :DDD
Homme siis jälle autosõit
11 kommentaari:
Nendest kildudest tuleb kindlasti üks väga võimas mosaiik jälle välja!
Aga kui sul homme sõiduks läheb, kas siis Tallinna poole?
:D Ei tohi andagi neid rumalaid lubadusi.
Ja kui Sa oleksid oma kaldataimed varem muretsenud, oleksid saanud ehk juba oma varbaid ammugi seal vees jahutada.
Laudlehega võin Sind aidata, aga miskipärast kahtlustan, et Su teod saavad suure suutäie maiuspala endale.Kilpleht on ka väga võimas ja mu meelest kaldal isegi efektsem kui laudleht. Kas panen ka selle kuskile mälusoppi tallele?
Noh, head kõrvalepõikajad mind ei heiduta, aga üllatuse oleksid saanud vist Sina, sest ka meil oli eile rännupäev. Aga vat kildudeni annab meil veel areneda:)
Kas kilplehte siis teod ei taha?
Praegu ei oska veel miskit kalda-ja veetaime tahta, enne pean seda tiigiauku ikka nägema. Mu mehed ei ole just agarad kaevajad ja nagu ütlesin - tehnikat kasutada ei saa, kartulivaokesed jäävad ette :)))
Sõiduks ei lähe kuhugi, istun kukusti kõrge palavikuga kodus, aga imed ei lõpe - mees sõitis üksi mulle vajalikku staffi tooma O_O
Miski on meie peres viltu kaldunud - minu aed ei olegi enam ainult minu nagu minu "mosaiigihaiguski" vist, ei tea, kas kui peale magamist ärkan, on jälle kõik endine? :DDD
Tigude kohalt ma väga kindel pole, sest endal säärased kogemused puuduvad.
Aga kilpleht on visam kui laudleht, teda päike ja väike niiskusepuudus nii ei närtsita kui laudlehte. Tegelikult on nad kõrvuti superilusad ja väärivad mu meelest alati koos kasvatamist. Sinna lähedale veel ka mõned siberlased ja tumedamate lehtede ja kollaste õitega kobarpead- tõeline veeäärne lopaskus ja luksus:)
Jutu jätkuks veel. Pakkuda mul jah polnud karusmarja hetkel aga kollektsioonis on täiesti olemas. Sõbra nimi, kes pildil on Bosse.
Edu teile kõigile tegevustes ja toimetustes.
vägev! ja tore :)
ma pean ka sinna ikka selle lentjai järele sõitma ja karta on, et ma sealt ilma mõne põõsasmarana ja pihlakata ei lahku. huvitav, kuhu ma nad panen?!?!
hea, et sa plaaditükke said.. mul ka siin miski peotäis sulle korjatud, aga ikka tõesti peotäis :)
kas need suured ümmargused krohvivannid ei sobi pottide tegemiseks vormideks?
Edu Sullegi, Ahti, aga vabanda, et suurt uhket kasvumajast tegin ainult ühe pildi ja seegi sai natuke udune :) sga vot üks asi jäi küll küsimata - kas Sa mett ka müüd? Sellises tööstuspuhtas piirkonnas peaks kevadine mesi täitsa hea tervislik olema, mis sest, et ruttu suhkrustub (võilill ju ka sees)
Muide meest, minu arust on maailma maitsvam mesi ohaka-metsvaarika mesi ja lõhnab mmmmm.... kui vaarikaliselt :)))
Mesi on hetkel otsas aga midagi suvel ikka tuleb. Sel juhul tuleb nimi kirja panna muidu kaob mesi nagu soe sai.
Hilisele: piltide kohta. Pole ehtised midagi nii suured. Muide selle paja läbimõõt, millest pilt üleval on ju ainult umbes 1,5 meetrit ja pool sellest on maa sisse kaevatud. Ma arvan nii silma järgi.
kuskohas seda meenimekirja peetasse?
:)
Eks ikka pannakse kuskile paberile kirja, kes ja kui palju soov on.
aga kuhu ma selle soovi saatma pean? :)
Postita kommentaar