Kohe peale jõule ka mainitud, et seda veel tihkeks vajumata 60sm paksust vaipa kasvõi vähemakski võtta, sula ju lubati. Ei jõudnud ka pärale.
Sulapäeval palusin seda vettinud lund majakatusel natuke "hirmutada", et see katuselt maha libiseks. Lootusetu!
Ja siis täna...
Küsimus suurele ringile - kas juhtmete pikkuseks- üks kuu?
- või lausvihm ja 4 külmakraadidega (täna öösi näiteks -10) ööpäeva, et see ligi 30 sm paksune vettinud lumi ikka korralikult kõvaks külmuks ja veel kümmekond sm juurde sajaks?
Pean nüüd hobusepalsami purgi üles otsima, ega see jäälõikamine nooremalegi kerge ole, vanast rääkimata, peab ju valusaid lihaseid tohterdama :)))
8 kommentaari:
Meestel on oma tarkused, eriti siis kui naised enda omadega lagedale tulevad (meie vana kasvuhoone kaasus:D)) ja teisiti nad seda silitamist ju ei saa kui hädalistena:D
Plekk-katuste hea omadus tundub olevat see, et need sajavad ise puhtaks, vähemalt õige kalde puhul küll. Mul on majal 1936.aastal pandud katus, elu sees pole keegi sealt lund lükanud ja ikka ühes tükis.
No teil see katus ka suurema kaldega. meil väga lame, eterniidiga, 74-ndal pandud, pole siiani kordagi lapitud, ja varasematel aegadel ka libises lumi maha. Nüüd väga sammaldunud (ei puhastata, sest juba mitu aastat võetakse hoogu teha uus katus), aga ka vapralt paksud lumekoormad välja kannatanud. See siis maja eksisteerimise aja esimene katuserookimine. Kivikuuri katuse madalamat osa peab veel esialgu rookima, sest ehitamata veel siseseinad ja kandvad vaheseinad, mis kohe kindlasti kordades tugevdavad katusekonstruktsiooni.
no a vata kui hea, et nüüdki roogib! kui nad oleks seda maikuus tegema hakanud, oleks ikka õite narr olnud :P
:DDDDD seda jah :)
:oD
Meil siin 45kraadise kaldega valtsplekk 1941.aastast. Kõik oleks kena ja muretu, kui ühel maja pikiküljel ei kulgeks tulemüür, mis tähendab et räästast seal ei ole ja kõik, mis sealtpoolt katust alla voolab/lohiseb, jääb tulemüüri ja katusekalde vahelisse kolmnurka pidama. Mõõduka lumekoguse korral see sulab seal normaalsel viisil ja jookseb mööda renni mõlemast maja otsast vihmaveetoru pidi alla, aga eelmine kevad ja see aastagi oli seda lumevärki sutsu palju tolle loomuliku äraminemise jaoks.
Mu mees läks seda värki tühjaks viskama siis, kui vastu tulemüüri kuhjunud hanged juba katuseaknad kinni matsid. Kuigi mina ka leebelt öeldes juhtisin tähelepanu selle tegevuse vajadusele juba umbes jõulust alates.
Aga maja teine pikikülg on tõesti suht muretu... kõik tuleb loomulikul teel kolinal alla lillepeenrasse. Nii et jah. Eks kevadel näha ole.
need hanged seal katusel! Kui ma omast käest poleks kogenud, siis ei usukski.
Postita kommentaar