esmaspäev, 7. veebruar 2011

Kadunud ...poja tagasitulek

Vara hommikul lauldi mu akna all serenaadi.
Hei rahvas! Katke laud, kaussi koort ja karbonaadi!
Mis sest, et kõrv lõhki ja saba on sorus,
Suur Püha ju ikkagi -
Kass Kurepoeg jälle on kodus !!!

Nii see on kui 15 päeva kadunut otsitakse ja kissatadakse, küsitakse naabritelt ja ikka ei kippu ega kõppu. Hirmuga rebasejälgi uurides oletad seda halvemat.
Lapiteki elu päästmiseks, ta peab vist siiani kasse oma emaks ja kassi kadumisega kaob ka tema söögiisu, ja lapsukese tuju tõstmiseks otsisime juba uut, minagi jõudsin Berliini filarmoonikute Albinoni Adagio-ga "mälestusteenistuse" maha pidada.
Kassidel pidi 9 elu olema, sel "taevakingitusel" nad kõik juba ammu kulutatud, aga peale pesu, haavade kokkulappimist, kõhutäit ja pikka und, paistab, et talle neid elukesi veel tosinajagu juurde antud.
No öelge kas või üks põhjus, miks peaksin kasse armastama.

5 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Sest nad nurruvad ja sest nad on KIISUD! :o)

Mariihen ütles ...

Sest kassis käivad ALATI omapäi ja vaatamata oma isekusele suudavad pererahva ALATI oma pilli järgi tantsima panna.

PS! Meil oli kunagi kass Pätu, kes suvatses kodust ära olla aprilli lõpust novembri alguseni. Ju siis ilm nii külmaks läks, et saksal tagumik külmetama hakkas. Ja oh seda kisa, mille saatel koduteed käidi! Kogu küla pidi sellest kuulda saama. Algul küll veidi võõristas pererahvast ja oli muidu tõrges, aga vot toidukausi asukoht oli endiselt meeles.

Vot sellepärast tulebki kasse armastada :D

Nelson ütles ...

The blog is very good!
Congratulations!
http://nelsonsouzza.blogspot.com

MUHEDIK ütles ...

Käis uut aastat vastu võtmas! :D

Tsiil ütles ...

sest nad on isepäised :D