Tegelikult on kärsaga kõik korras, pole kärnas ega midagi, maa pole ka külmunud. Aga kui saan ja tahan tegutseda, siis võta näpust - sajab nagu oavarrest! Kuigi siiani ei saa aru, kes selle väljendi ja mis põhjusel lendu lasnud, pole ma veel kordagi näinud, et oavarrest miskit kallaks, kuigi lapsepõlves uudishimust lõikusin oapeenrast maha kõik taimed, et kui ühest ei kalla, siis vast teisest... :)
Eile oli just minu vanade kontide jaoks paras suveilm ja toodi ka hunnik kive ning loomulikult oli mu tervis paugupealt tipp-topp,
ning sai ka pooleliolev "jaitsekamennaja" tiigiäärne plats lõpuks lõpuni sillutatud.
Aga täna oli plaanis ka need ülemisel pildil olevad ning veel üks hunnikukene laduda noorperenaise kiviktaimlaks, et saaks ka lõpuks see tiigitagune osa valmis, aga kahjuks sajab.
Silmarõõmuks sel sajusel-hämusel-... noh, häda sest vihmasajust, tõin fotoka välja, et teha pilti Gonniere´st, kes tänast ilma naudib vist täiega, kuna teised pole oma õisi tahtnud täielikult avadagi, ja lausa helendab.
Selle aasta esimene õis ja pea 2x suurem kui eelmise aasta õied. Tema kõrval tunduvad teised valged kreemikad ja väikesed. Usin õitseja.
Aga paistab, et tänu bernale, on vist üks "uputatud" vesiroos Muhedikult saadud väga suure korviga Marliacea Flammea otsas?, sest seal kahesugused lehed ja esimene õienupp ka natuke... nagu erinev, kuigi see MF eelmisel aastal näitas nii peaaegu valgeid, valge-punase kirjusid ja täitsa tumepunaseid õisi.
Madalamas osas õitsevad praegu liht jõgitakjas,
luigelill ja ka konnakilbukas, aga ei tahtnud hakata suurte ja märgade hostalehtede vahele ronida, et konnakilbuka pisikesi õisi pilti püüda, need pildid ju eile tehtud.
Taevas hakkab selginema, ehk jääb sadu järgi ja laseb mul edasi tegutseda.
7 kommentaari:
jaitsekamennaja on minu vaieldamatu lemmik. Tiigitaimi vaatan veel kaugelt ja oma tiigis kasvavaid üldse rohkem altkulmu :)
Kas Sa panid kivide alla kile ka? Kivide vahelt on igsvene nöga seda rohtu kitkuda. Teen seda tihti.
Vormistatud tee on ikka ilus ja korrektne, hoopis midagi muud kui sissetallatud teerada.
See Gonnere on tõeline iludus, limpsan kohe keelt:)
Kile ikka alla ja soovitan neil, kel peenemat(0-4mm) graniidisõelmeid võimalik saada, täita kivivahed liiva asemel sellega.
Aga eks ma sügisepoole vaata kui jõudsalt Gonnere (usin õitseja, eelmisel a. näitas 8 õit) juur kasvanud, pean ikka igaks juhuks sügavamale panema, ehk annab elujõulist juppi näpsata.
Aga ilus on ka sel aastal Yellow Queen, õis hulga suurem ja ka kollasem kui Cromatellal. Kahjuks näitas oma õit millegipärast ainult ühe päeva (eelmisel aastal oli ainult üks pisem kahvatukollane õieke), lootsin, et järgmisel päeval saan Cromatella õiega ühte pilti, siis hea võrrelda.Ja nii jäigi pildistamata.
Mul on neisse vesiroosidesse vähe kõhe suhtumine. Ilusad on nad küll. Aga mul on tiik üle kahe meetri sügav ja mina sinna mudaauku poleks ka väiksema sügavusega nõus ronima. Ja kui need vesiroosid nii hullud paljunejad on, nagu paar päeva tagasi nägin, siis ma parem vist hoian neist eemale. Paar tükki on, aitab,
Tee...suur töö aga ilus.
Nonii, nüüd on selge, kuidas vanu konte vormis hoida. Rohkem suuremaid kive. Meil ka üks hunnikuke keset hoovi, kuid ei tohigi vist kindlasse kohta ära paigutada - kust siis kohe jälle uusi kondiravi vahendeid saab. Aga vesiroosid on ilusad küll. Ja luigelill!
Postita kommentaar