Nüüd siis hea viriseda, et vanasti olid bernad oranžima ja pikema karvaga ja tänapäeva tormid pole ka enam need mis enne, seekordne sai täielikult maha magatud. Tundsin küll korra läbi une, et sangutati maja kallal, aga egas see veel und seganud. Oli ainult tiigivee üle kallaste sadanud, puud paljaks rookinud ja mu lillelise ämbriga mööda hoovi ringi tuisanud.
Elekter oli mõned tunnid ära ja hea, et majapidamises gaasipliit ning presskohvikann.
Ja nii ongi, et kui sul pole midagi teha, võiks vahetevahel ka midagi teha ja nii otsisingi üles bernadelt kogutud talvekasukad ja kuna mu poolteise sajandi vanusel vokil oleks vaja paar kulunud vidinat uue vastu vahetada, sai lihtsalt lõbu pärast tellitud kedervars. As´sa kui mõnus tööriist! suured tänud tegijale, kuigi minu jaoks võiks vars olla paar sm pikem ja kui kusagilt saaks mingi ümara ketta, jagub mul varreks vägagi sobivaid ja minule paraja pikkusega kulunud pintslite varsi kohe mitme kedervarre jaoks.
Mõnus on see riistapuu seetõttu, et erinevalt vokist, ei võta praktiliselt üldse ruumi, vaikne ja ei keeruta tolmu toas ringi - väga hästi sai ühendatud minu viimase aja hobidega - arvutimängude või audioraamatute kuulamisega. Siin siis "sügistormine berna", natuke lisaks soomelamba villa ja tibake siidikiudu. Tegin alul peenemat lõnga (keras), aga bernade karva kirjumirju meeldib mulle rohkem jämedama lõngana ja eks salaja oma laiskust hellitades loodan sedasi ka kiiremini need villakotid tühjaks kedrata.
Aga ma olen ka avastanud, et kui sul pole midagi teha, siis võib vahetevahel ka mittemidagi teha.
8 kommentaari:
Ai kui hea, et endast ikka elumärki annad.
Mittemidagitegemine on vahel kõige mõnusam tegemine :)
Mu vanaema ja ema ketrasidki alati kedervarrega (õppisid selle sõjapaos olles) ja polnud seal üldse mingeid kettaid, lihtsalt pulga ühes otsas oli üks nupuke, mis pidas lõnga mahajooksmise eest kinni. Sa nutikas inimene oskad selle küll pintslivarrele leiutada. Ma ei tea täpselt, milline rahvus neid kasutab, aga uuri oma kaugemate sõprade käest, saadavad Sulle mõned fotod.
Tore Sinust kuulda ja koerakarvadest asjad kõige pehmemad ja soojemad. Font on ka vahva, aga need kriipsuga o-d kaotab tekstist ära.
Rõõm sinust kuulda!
Bernapoiss sügistormis manas silme ette kedagi sooja ja rahulikku ja rõõmsameelset. Fotod on sul alati head olnud. Kõnekad.
Oh kui ilus lõng! Kedervarrega ketramist olen korra isegi lähedalt näinud aga ikka tundus, et see ei ole päriselt võimalik. Ilusat sügist Bernale ja perele!
Tõepoolest väga ilus lõng ja usun, et mõnus pehme ka. Sain just ketrusest kätte oma tiibetlaselt kammitud villast lõnga. Nii pehme ja mõnus.
Väga mõnus ürglõng.:) Ilus ka.
Meeldib väga su lause "kui sul pole midagi teha, siis võib vahetevahel ka mittemidagi teha", ehkki teeks pisukese paranduse, sest alati on midagi teha, aga ikkagi võiks vahel aja maha võtta ja teha mittemidagi :D
Imeilus lõng! Mul on ka kapi otsas koeravilla, aga pole kedervart, oskusi ega ka lambavilla, mida sellele kõrvale panna. Variant oleks koeravill tavalise villalooriga kokku viltida ja sedasi mingi seljasoojendaja teha. Igatahes hoian seda koeravilla kui aaret. Muide, pidin kasti kõvasti kinni panema, sest kass kippus neid villakotikesi laiali katkuma.
Postita kommentaar