Ning eelmisele lisaks veel ühe ja teist

Kasse on üpris raske pilti saada, nad klaasiga raamis ja raske leida võttenurka mil ei teki valgusepeegeldust. Kuna minust pole joonistajat, siis mahaviksitud Boris Kasyanovi  imelised kassid, print,   akvarell ja õlipastell pliiatsid, et näeksid köögivalguses mitte eriti tagasihoidlikena ega pealetükkivatena, aga väga hästi tasakaalustavad ja sulandavad köögi 3-me valge ukse ja valge külmkapi  kogu ülejäänute köögis olevate värvidega. Minule omaselt tükin üritama kokku sobitada värve, mis pole küll eritikokkusobivad, aga mis mulle meeldivad ja sellepärast saidki need kassipildid tehtud ja erivärvi raamidesse raamituna seina.

Siin siis mõned salvrätistatud veinipudelid.

Vein ise on imelist värvi ja tehtud viirpuumarjadest meega.
Eelmisel aastal olid viirpuu marjad väga suured ja saak rohke ja kuna ka oma paari ruutmeetri suuruselt jõhvikakasvandusest sain üle ootuste kusagil 5-6 liitri jagu ning ka paar aastat tagasi istutatud pihlakad Titan ja Granatnaja andsid pea poolteist liitrit marju, siis saigi tehtud  paarkümmend purki minu lemmikkeedist, kahju ainult, et ei või süüa nii palju kui oleks soovi, on ju viirpu marjad tugevatoimelised ja rohkem süües võib tekkida südame rütmihäired.

Pea 700 g peenemat koeravillakedrust veel pesemata ja ootab oma saatust,  olen jõudnud ära kedrata vast pool kogutud villast ja sellest olen suurema osa juba ära andnud ja müünud, aga varsti ju jälle suur karvaajamine.

Muidugi ei ole unustanud ka ennast, tahtsin teha jämedamast lõngast vesti, kolmandik kootud, aga ei oska hästi lõdvalt kududa ning sellest saab vist rohkem külmailma-õueürp - juba praegu vaat et sama tihe, karvane ja paks nagu karvaomaniku kasukaski :)

Vihmane reede

Ühte-teist ilma kolmandata

Suurest kampsunist jäi Jet lõnga pea 5 kera järgi (osa sai ju kootud alpakalõngast) ja kuna seda tulevikus vaevalt millegi kudumiseks sobib, otsustasin lõngajäägi kohe ära kasutada vestikese tegemiseks, ehk jätkub sellest "südamesoojendaja", nagu meie peres nimetati lõngajääkidest tehtud pisiveste (boolero), aga kahtluseuss pani oma lõngavarudes sobrama, sest see villa-alpaka lõng on raske (50g=74m) ning mulle ei meeldi lõdvakoelised (vardasoovitus 5,5mm tegelikult paras kududa 3mm varrastega) esemed. No jah, 4 kera sinist Jet´i oligi oma aega ootamas! Millal ja milleks seda sinist olen ostnud, ei mäleta - ju siis oligi kavas teha mida tegin :)

Ja nii saigi hulga suurem seljasoojendaja kuhu süda kohe kindlasti ka sooja pääseb. Üllatuseks endalegi, sest ma tegin ilma mõõtudeta, lootes, et soonikkude alt ei vea ja ei vedanudki - selga sobis ideaalselt ja väga kena näeb välja nii 36 kui ka 40 numbri kandjatel. Ainult üks viga - kuna tegin ta valmis nn "ühe hingetõmbega" ja polnud kindel paljuks lõnga ääre jaoks jätkub, jäi nööpauk kudumata, aga oleks ju võinud olla.

Kevad ka meiekanti jõudnud, suuremjagu lund sulanud, juba tükk aega õitsevad märtsikellukesed ja ka lumikellukesed sel aastal alustasid õitsemist hulga varem kui tavaliselt, ju siis koerakäpad andsid õitsemiseks soojust ja jõudu :)

Ise see "lillesoojendaja" näeb praegu välja oma "hoolealustest" kehvemalt - valget karva näeb ainult seljal ja sabal :) Vaatamata oma porisele välimusele, oli ta nõus fotoka ees poseerima. Oma lemmikmänguasjaga, mis nätsutatakse enne tatiseks, siis otsitakse kes ei julge talle vastu hakata ja topitakse see pihku - et ole hea ja mängi ka natuke :DDD

Selline siis ongi meie tatine-porine heasüdamlik "kaisukaru"poisikene, kes soovib kõigile päikselist kevadet ja kes varsti saab juba pooleaastaseks. Praegust kasvu vaadates jääb ta Athenast, kelle turjakõrgus oli 78-80 sm, vist madalamaks (eile mõõtes 68 sm), aga kes teab, kasvada ja kosuda tal veel pea aastajagu.

Ühte, teist ja kolmandat

Ma ei oota veel kevadet, pole midagi külvanud ega uuri katalooge, parema meelega teeks oma tubaseid töid või võtaks Mattiaselt eeskuju.

Kuna erinevalt kassidest pole mu unevajadus nii suur, siis valmib ka üht-teist.
Suur kampsik (veel vormi aurutamata), lõngad Jet, alpaka-villa segu, ja ääred-kätised-kaelus Alpaka Premium, kokku kulus 900 g.

Tekike valmis, erinevad sünteetikad mida ma tekkide tegemiseks kasutan, masinpestavad ja kerge hooldada. Suurus 150x200. Kuna pildid tehtud päikesepaistel, mis natuke muudab värve, siis alumisel pildil on enamvähem õiged värvitoonid. Lõngakulu kusagil 1700 g.


Ka beebitekk ammu valmis, lõngakulu 800 g ja suurus 110x110 sm või kui soov suuremat, võib peale pesu natuke venitada (kuni 140x140 sm). Vana hea kudumismuster, mis annab selliselt suurusega mängida.

Kutsikamütakast on vahepeal kasvanud mürakas teismeline, kes sööb nagu... kasvav bernapoiss ja lammutab mu lillepeenraid, aitab meestel puid "riita sättida" ja nagu noortel ikka, on ka bernapoisil oma arvamus, et pole sugugi kena pilt kui puud ühes kohas, hoopis vahvam kui puuhalud "kaunistavad" ka lillepeenraid. Ma ei taha mitte mõeldagi "üllatustele" mis peale lume sulamist...

Tegelikult ei mõtlegi.
On muudki rõõmustavat - täna sündis meie perre poisibeebi, isale sünnipäevakingituseks :)

Veebruar

Aeg läheb ruttu, õuekraadiklaasile aegajalt pilku heites imestad, et kas tõesti veel ikka talv ja nii külm ka lisaks. Ega ise saa küll suuremat aru kas õues - 34 või -8, koera käin ikka pissitamas ja vaipu-tekke kloppimad toariiete ja suveplätudega. Vahepeal tükkis vile huultele külmuma kui koera kutsusin ja lapsed olid 2 nädalat koolist "külmapühal", nii et siis veebruar, mida ka kalender kinnitas kui sellesse pilgu heitsin.
Pikemaid jalutuskäike pole ka viitsinud käia, berna saab oma energia ülejäägi ka üksi õues olles endast välja rahmeldada sumades lumes, peites hangedesse oma näritud kondivaru.
Ja kuhu siis veel kui mitte lillepeenardesse, ju siis sellepärast mulle bernad meeldivadki, et nad usinad aiandajad. Praegune aed ju täielikult eelmise berna disainitud, eks näis, mis muudatused Royga tuleb teha.

Kont peenrasse "kasvama"

ja lillevarred külmakaitseks peale

Ning mõnus väsimust välja magada esikuukse ees, kõht saab soojendatud ja karv ka kuivab kenasti.

Kooretilk Kass-Kurepojaga, keda nüüd Pallikeseks kutsun, harrastavad ikka end vormis hoidmideks sumomaadlust.

Väsides kukutadakse külili ja tehakse koos uinak.

Rahu armastav Mattias aga otsib endale mugavaid uinakukohti ja mõnuleb päikesepaistel.

Ise siis veedan aega varrastega, koon paksu ja kohevat, aga õhulist ja pehmet kirjumirju triibulist beebitekki, mis nädalalõpuks peaks valmis saama.