kolmapäev, 13. august 2008

Käed korda!

Vaatasin Sametsiili pilte isetegijate tegemistest ja sain šoki - issand, mu küünealused... Kui viitsiks vastata küsimustele (sorry, Keson), siis et mis tegin 10 aastat tagasi, võiks vastata kohe mõtlemata, et kindlasti maniküüri. Aga nüüd? häbi vaadata, kaks päeva ei ole saanud käsi tahmast puhtaks, noh, mul oli ju vaja millegagi seda kontuurvärvi toonida ja nii lammutasingi üht vana printeri tahnakassetti, õnneks õues.

Otsisin siis välja ühe riistapuu, millel ilus nimi "küünestuudio", pistsin juhtme stepslisse, vesi ja pehmendav vedelseep ning tiba oliivõli sisse, kõrvaklapid pähe ja näpud "stuudiosse". Kui plaaditäis muusikat otsas, tõmbasin näpud välja ja... tahm alles ja pöidlaküünel veel miskit musta. See ju tõrv, aitasin sindlitelt neid kilesid kleepuvalt osalt maha tõmmata. Kui kogemused kätelt igasugu värve maha saada, siis tõrva ja ... meelde tuli et kui kord tallad tõrvaseks said, määris ema neid võiga.

Kõrvaklapid pähe ja külmikust võipakk, käed paksult võitatud, vahtisin õue. Sajab, juba hommikust saati ei pea vahet. Kui oleks kuiv, paneks kindad kätte, rohida veel palju. Mu hellikutest esivanemad vist sajandite jooksul pole näppepidi mullas songinud ja on mulle pärandanud naha, mis sugugi mulda ei talu, kohe saan haavandid, kindaid mul kohe hulgim, küll taskutes, esikus terve pesukausitäis ja köögis suures karbis, et oleks kohe võtta, haavandid ei parane eriti kiiresti. Aga egas kogu aeg saa kindaid kanda.
Need esivanemad on ikka ja jälle kellelegi hambu jäänud, ka suguvõsa kokkutulekul (korra ka seal käidud) tegi keegi mulle etteheiteid, et sellise sugupuuga... taevake, ega ma tõukoer ole, et peaksin sugupuuga uhkustama, ma olen krantsist matsi staatusega ka ülimalt rahul. Lubasin oma sugupuu latva kärpida ning etteheitjale oma võsasse pookida kui see talle nii tähtis on, autole hääled sisse ja koju. Rohkem pole mind kutsutud. Snobism polevat haigus, seda ei saa välja ravida. Hea, et sõpru saad ise valida.

Kõrvaklappides vaikus, tahm võiga maha pestud, aga tõrv ilutseb edasi, ju siis see ehtsa koore või ei ole ehtne, meie tervise huvides pandud ehtsa koore asemele kurat teab mida, mis ei võta tõrvaplekkigi lahti! aga olgu, ega mind näitusele viida.
Küüneviili leidsin kohe, see mul majapidamises kõige asendamatum asjandus ja alati käepärast võtta, mul neid ka hulgim, nii taimede pikeerimiseks, raamatu järjehoidjks, kruvikeerajaks, knopkade lahti võtmiseks, parim savivoolimise tööriist, lakipurkide avaja, värvituubide auguurgitseja, paberinuga... ja küünte viilimiseks ka :)"Stuudio" seda viilimise asjandust kasutan Broxxoni asendajana.

Eh, nüüd võib uued pildid teha :)

Ja veel - tahm sobib kontuurvärvi toonimiseks.

17 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Snobism ja kerge boheemlus käivad kokku iga korraliku aiapidajaga. Kiiksuta inimesed tegelevad ikka ju asisemate tegevustega- shoppamise ja hilpudega ja peegliga, mitte ei kooserda internetti pidi mingeid sorte ja rohelisi tutte ja sinna juurde head muusikat otsides.
Küüneviil on tõesti maailma suurim leiutis ja ka minu majapidamise kõige vajalikum ja paindlikum tööriist
Tahm aga kaob kõige valutumalt peale nädalast nõudepesu. Olen kuulnud, et saiataigna teol isegi veidi kiiremini :D

elfriide tramm ütles ...

jeebus, ma loobusin peale esimesi ehituskuid maniküüri peale isegi mõtlemast. tähtsatel kohtumistel hoian käsi laua all :D

aga küüneviil on ideaalne tööriist ka puitööbli renoveerimisel väiksemate detailide lihvimisel ja muidutöötlemisel :)

elfriide tramm ütles ...

aga seesuur et - see fimo ja muu polümeersavi - see on ikka fantastiliselt kaunis, mida te teete.

kas sellest saab veel miskit teha? s.t. mitte ehteid, aga mingeid.. ma ei teagi - koduasju,kodukaunistamisasju.. vmt? mulle hakkas see hirmsasti meeldima, aga kuna ehteid kandsin nooruses nagu mustlane, siis on see vaimustus mul möödas. samas midagi tahaks sellest teha küll. ja mida peaksin tegema, et saada osa võimalusest, et sult õpetust saada? tõsiselt.

Kadri ütles ...

Küüneviil on KõigeSuuremSõber, tõesti :) Aitab alati :)

Hiline ütles ...

Polümeersavi kodukaunistuseks? saab küll, kuigi mulle endale meeldiks rohkem pärissavi, aga sellest ei tea ma mukitki ja pole ka võimalusi.
Mulle endale meeldiks kasutada ikka rohkem värvilist klaasi - mosaiigina, värvituna, noh kuda iganes (ka helmed on klaas ja kui oleks natukegi viisakam elamine - jeerum, mul juba ammu peas klaashelmestest valgusti... -jääb ära!)ja tekstiil - puuvill, lina, siid. Ma küll kunagi siidiga rohkem kokku puutunud ja praegu värskendan oma teadmisi ja kätt uute materjalidega, aga mul suur rull valget puuvillast (lina riie) ja päikeseprindi värvid ka tellitud - uued tekikotid, padjakotid, miks mitte laudlina ja kodukleit... päikeselist ilma ja...
Ma enne katsetan ja siis annan teada millal Sa startida võid siiapoole. Praegu võtsin ühe töö - Savisaare kataloogis krookused ja lumikellukesed... neid ju mahub alati kuhugile panna :)

elfriide tramm ütles ...

jaaha, savi ja puu ja linane ja siid ja.. puuvillane ka - need ka kõik. aga see fimo vaimustas mind LISAKS :). s.t. väga ilus on, aga ehteid ei taha.. seega.. ma pean mõtlema, mida sellest teha võiks ja saaks - aga võibla peaks ikkagi esmalt katsetama ja ise proovima.

mhh, valget voodipesu tahan endale ka kunagi hiljem juurde teha. hiljem seepärast, et enne võiks seinad krohvida, kuuri teha, muru külvata, lagesid värvida.. ja üldse.

aga miks sul see lühter peas on, ma saan aru küll, et kaunis.... aga kas raske ei ole? :P

Hiline ütles ...

Mitte just lühter, praegu ju väga ilusaid el. pirne, millele võiks roostevaba keevitustraadile lükitud suuremad AB kattega helmed spiraalselt ükskõik mis kujuga kupliks paenutada ja soojuse või õhu liikumisega hästi natu liiguks...
Kaal ei tuleks üle kilo.

elfriide tramm ütles ...

ma sain aru küll, aga seda lauset "mul juba pikemat aega valgusti peas" annab kahte moodi tõlgendada :). ja ma natuke nöökisin selle koha pealt :). iseenesest oleks ju ilus küll, kui mütsi asemel klaashelmestest asi peas oleks :)

Hiline ütles ...

Klaashelmestest ju parim suvine mütsike. Nooruses ma lehvisingi oma pikkade paksude juustega suviti ringi helmevõrgust mütsikesega, tuul ei sasinud niiviisi juukseid raskesti kammitavaks pusaks, ega siis ju midagi eriti head peapesuks polnud, juuksed jäid tihti elektrit täis, oliivõli hirmdefitsiit ja poslamaslat ju pähe ei pannud ja poe juukseõlid...brrr.. hullemad kui poslamasla. Aga huvitav, et klaashelmed neutraliseerisid staatilise elektri juustest, ei kuumenenud ka pea päikese käes ja hea raske, püsis päev läbi väga ilusti peas. Peaks vist oma piigadele ka tegema.

elfriide tramm ütles ...

muide, aga selle valgusti jutu peale lõi mul ka üks lambike peas põlema :)

oeh, vanasti sai igasugu asju pähe ja näkku määritud. juukseid tooniti templivärviga, sätenduse saavutamiseks raputati alumiiniumvärvi pulbrit juustesse, silmatriipe tegime vildikatega... jeerum! :D

MUHEDIK ütles ...

Kui vanad te kõik siin olete? Mõtlesin, et oleme ikka noored inimesed ja nüüd puha vanasti ja vanasti.
Õlle ju unustasite :)
Aga mina ei talu mingit peakatet, ei helmestest ega savist, mis siis, et juuksed paksud. Ahistab mind ja pärsib mõtlemist.

Köögikata ütles ...

Et teid teema juurde tagasi tuua, siis esmased kodukaunistamise katsetused võiks näiteks külmkapimagnetitena teha. Magneteid, mida selle fimo (mina siin kasutasin lihtlabast cernitit lastega)taha kleepida, saab Tiimaritest. Ja siis küünlajalad-pärjad, salvrätirõngad...

Hiline ütles ...

:) õlut ma ei kasutanud, loputasin vahel kase- või vahtramahlaga (kui muidugi oli)ja peakate (ma üks lübaramooridest) hoidis mul just ajud koos ja mõtteid väljatuuldumast :D
Aga oi jeerum, need alumiiniumipulbriga soengud :))) soeng midagi prantsusepats+rokokoo lokikesed, mis said kõik pealael kokku ja puuderdati alumiiniumiga üle (grimmija pingutas alati üle) ja Valgete ööde festival ja kuumad itaalia tudengid, pidu oli vahva, aga kui päike tõusis, siis oli mulje, et oled alumiiniumkastrulite hulgilaos. Ega midagi, viisime siis need kenad italjaanod Neevasse ja nühkisime puhtaks :)Kaks nädalat kontserte ja ümbruskonna poed olid seebist ja švammidest lagedad :)
Aga vanad on need, kel enam või suus ei sula.

Hiline ütles ...

Pole see cernit lihtlabane ühti, see meil siin lihtsal kallim, lisaks sõida linna poodi, kui teised savid, mida ma internetist tellin ja pakike koju tuuakse. Noh, natuke on paremad, aga see oleneb ka, mida teha :)

Köögikata ütles ...

Kas selle internetist tellimise koha leiab isetegija-lehelt? Tekitad kohe põnevust väites, et see odavam on. Ma muidu ikka nii värv-paar korraga olen linnast ostnud cernitit, viimati (ammu) oli vist mingi 26.- pakike. Aga kui kogu mu lastekari hoogu satub, saavad muidugi kõik värvid kiiresti otsa. :o))

Hiline ütles ...

Meil 29.- ja värvivalik alati nutune, pealegi mitte just minu materjal, no ei ole see, kuhu näppe sisse pista tahaks, pea kõik ostetud pakid avamata.
Lastega väga mõnus teha Studio savist ja Premo! Sculpey´st, nende puuduseks kõrgem küpsetustemperatuur
http://igel.vnet.ee/emi/index.php?cPath=35_80
Lemmikuks mul muidugi fimo soft ja effect
http://pood.helmehaldjas.ee/index.php?kat=245
neil jälle puuduseks pehmus ja tumedad toonid ka määrivad.
Aga värvivalik on väga hea ja kui arvestada koguseid, mis mul läheb ja mis nõuded mul ühe või teise asja tegemiseks savile, siis on mulle igati kasulikum tellida neid ja üldkokkuvõttes ka odavam.
Kahju, et kaugel elad, Su lapsed saaksid mu jääkide peal end välja elada, ma pole raatsinud neid helmeste põhjadeks kulutada, neid hea õppimiseks kasutada ja vahel isegi neist kokku segades vahvaid mustreid saanud.

Köögikata ütles ...

Värvijääkidest mustrisegamine võlub mindki, aga noorima (just 6seks saanud poisi)põhitegevus ongi see siiruviiruliseks rullimine ja siis teeb sellest näiteks tähti või numbreid. Roosi meeldib talle ka teha, kui emme aitab :o). Oi, nii ammu pole voolinud, nüüd ajad siin isu peale. :o)
Aga head ööd! Homme sõidupäev, siis ei tohi roolis tukkuma ju jääda.