Peenrvaip ja olümpia

Peenravaip on polüpropüleenist, äärmiselt sitke ja tihe, ribadest punutud pinnakattematerjal, mis takistab umbrohtude arengut, hoiab pinnase niiskena ja vähendab samas erosiooni. Tavaliselt musta või valget värvi peenrakangas on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, ta ei lagune ega muutu rabedaks. Peenravaiba abil saab uudismaale või umbrohtunud alale kerge vaevaga teha lillepeenra, kiviktaimla, turbaaia, heki jne., mida ei pea kohe rohima hakkama. Peenravaibaga saab lämmatada enamiku umbrohtudest, piirata agressiivse ilutaime levikut ja katta kompostihunnik, nii et see saaks rahulikult omaette käärida. Peenravaip laseb läbi vee ja õhu, kuid mitte taimede juuri ja võsusid.

Niipalju siis reklaamijuttu + sõbranna terve päeva seletus, et kui hea asjandus see peenravaip, tal kõikjale pandud, väga rahul ja just parim minu peenraäärtesse kivide alla panna ja...
ma siis paningi. Ja kui ostetud meetrid otsas, tõi mees nagu ikka hoopis midagi muud, musta kilet nimelt, aga kuna kilet ei saa ju labidaga sügavale maasse suruda, läheb katki, siis higistasin läbi häda ta servapidi peenra äärde maasse, mõni meetrike jäi ju teha.
Esimene suvi väga rahul.
Eelmisel suvel enam mitte nii väga rahul.
Ja nüüd kakun ta kivide alt välja ja asendan kõik musta kilega.
Miks?
1. Ta vist kasvatab, hooldab ja toidab sipelgaid, sest teist seletust ei oska välja mõelda, miks neid sipelgaid peenravaiba kivide all nii tohutul hulgal - kilega ei ühtegi.
2. Kivide vahel hulga rohkem umbrohtu kui lillepeenardes ja selle kättesaamine... juured ju läbi kasvanud - kilega ei libletki
3. Trimmerda või ära trimmerda, ikka jääb hooldamata mulje tänu kivide vahel olevale umbrohule - kilega ei jää kõrretuttigi püsti turritama.
4. Minu üleeilne avastus - mitmest kohast leidsin kivide alt, sealt kus sipelgaid polnud, teomune - kilekivide alt ühtegi, ainult paar vihmaussi vingerdas.

Nüüd siis kakungi teda välja ja usute või ei - ka mutt peenravaibast augu läbi uuristanud! Isegi mutitõrjeks täitsa kasutu.
Ja lisaks need hargnenud ribad... Uh, paras nüüd kogu see materjal eriti ohtlike jääkide hulka arvata, sest ei kõdune ega mädane. Ei teagi, mis teha, põletada? Prügimäele ju ei saada, need kiud ka lindudele ohtlikud, harakapesast olen paar rohelist ribakest leidnud.

Sipelgaid ja teomune hea kuumapuhuriga hävitada, võtta ainult suurem vineeritükk taimede kaitseks kuuma õhu eest.

Ja kui olin pool päeva rahmeldanud, premeerisin end teleka taha Kanterile pöialt hoidma. Noh, võistlus venis pikaks... ja kui mind kullavõidu peale üles raputati, oli ikka tükk tegu, et pöidlaid sirgu saada.
No ütle veel, et see peenravaip ei ole saadanast! Mul pöidlad veel praegugi valusad.

Ja kes teab öelda, kaua nende murtud ribikontide kinnikasvamine aega võtab? ma tahan ikka vahetevahel ka teist kätt normaalselt kasutada ilma, et katkised ribid end meelde tuletaksid.