Siidist lõplikult tüdinud, palus piiga fimoõppepäeva.
Panime kokku lillekest, lill fimo softist ja ümber premo PL. Materjali erinev pehmus (soft pehmem) ei lasnud meil kohe "vorstikest" vormida ja jääb seisma homseni, eks vaatame, kas erinev materjal seistes muutub ühtlasemaks.
Teiseks õpetasin oma (kujunenud juba nagu "firma" tooteks) lemmiktehnikas erinevaid mooduseid. Kasutasime premo PL-i ja frosti ja kuna saime kohe (fimo puhul on parem lasta paar tunnikest seista), siis tulemused ka ette näidata.
Helmeste põhjaks kasutasime erinevaid fimojääke ja Sculpey Ultralight savi. Temperatuur kõigil 130C.
Põhjaks fimo metallik punane, helmed tumedad, natuke päikeseloojangulised.
Põhjaks ultralight ja studio hõbedase segu, paraja kergusega
Roosad barbihelmed, põhjaks punane fimo ja ultralight segu
Kõige ilusamad saime fimo sinise metallikuga.
Põhjaks parem kasutada segu fimoga, ainult ultralight savi ei maksa kasutada, helmed väga kerged ja tükivad küpsetamisel deformeeruma. Ka peale küpsetamist sisu väga pehme, puur lausa "lendas" helmest läbi ja piigal osa auke ei tulnud selle tõttu päris keskele.
Eelnevalt ei lihvinud ja üks kord lakitud.
Toonimiseks kasutatud siidivärve ja fimo sinist PL-i, 2 kihti kuldset metall-lehte.
Tegime ka katkisele peeglile "ilukuuri ja peame jälle kiitma studio savi voolimisomadusi. Küljele vaiutasime mustri laualinalt.
Ning ka üks küllaltki suurte mõõtmetega pildiraam. Natuke pettumist välmistas ultralight, mida kasutasime aluseks - jäi väga paenduvaks, kuigi 3mm paks ja fimost tehtud ääris ka paljut ei päästnud. Studiost tehtud kassike ei kleepunud vedela fimoga alusele (liimisime hiljem külge) vaid hakkas küpsemisel mullitama, raami sinine fimo jäi küll kõvasti külge. Raami mustris kasutasime sculpey frosti ja erinevalt PL-ist jäi natuke vähem läbipaistvaks ja mustriviilukeste servi me ei suutnudki kokkusulatada.
Ja kuni me mässasime saviga, "luges" Lapitekike meile raamatut :)
Pikk tööpäev oli.
10 kommentaari:
lugesin su postitust mitu korda- kui ise pole siukse asjaga kokku puutunud - siis vahepeal läks hiina keeleks kätte ära :D Aga tulemus on jälle vapustavalt ilus, nagu alati. Lausa kadedaks teeb - kui lahedaid asjakesi te sääl valmistate.
:) Kui siiapoole tulekut, varu paar tundi aega ja õpetan Sulle ka siis selle "hiina keele" selgeks. Jube nakkav tegevus, ise sain ka selle pisiku kui saksamaal läksin ühte iluaeda imetlema ja nakatusin hoopis aedniku mehe hobisse. Ta tegi fimost võrratuid miniatuure.
Näh,ma vaatasin õhtupoole ööd neid ilusaid pärleid ja "hiina keelt" (ise olen lastega ainult Cernitit proovinud), aga nüüd avastasin, et see oli ainult poolik postitus, veel ilusamad asjad alles nüüdseks ilmunud. Head ideed Sul ikka tulevad - laualina muster pildiraamile vajutada jne. Igatahes super!
Kuulajad olid väga väsitavad Lapitekikese jaoks, nagu näha!
minu jaoks ka täielik hiina keel!
kusjuures ääremiselt kaunis hiina keel!
Aah kui armsad pildid Lapitekist! Kust ta sellise nime sai?
Imeilus!!! Igasugu helmeid meeldib mulle hullupööra katsuda ja silitada, aga kanda ma neid millegipärast ei taha.
Atmastan ja teen ka ise käsitööd, olen proovinud palju erinevaid materjale ja tehnikaid. Aga lubasin endale, et pärleid ja mitte mingit savi ega voolimismassi ma ei puutu, et mitte nakatuda järjekordsesse "hullusse". Nüüd aga juba mõtlen... äkki prooviks. Siiski vist mitte.. Kõige raskem ongi elus see "ei" ütlemine. Las midagi jääda ka teistele tegemiseks ja mulle imetlemiseks.
Ka mina ei armasta eriti ehteid kanda ja ega suurt valmistöödest ka ei ole enam mingi tähendusega, ma ei ole pea pooltest isegi pildistanud.
Ma ei oskagi öelda, mis mind inspireerib savi näppima, vahel isegi ärkan öösel ja pistan näpud savisse või teen mingit muud asja, nn autopiloodil, ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi. Osa sellistest on saanud minu lemmikud, mida olen ka ise hakanud kandma (Hingede öö, Sügis, Kassikee)ja ka paljud, kellele olen neid "autopiloot" tehtud töid kinkinud, ütlevad, et olevat kohe vajadus neid kanda või katsuda ja kui need käest panevad, tunneksid nagu jääks millestki ilma.
Õnneks või õnnetuseks on selliseid valminud ainult kümmekond, enamus savist.
Kasvanud küll oma ravitsejast vanaema ja muinasjuttude mõju all, olen küllaltki skeptiline igasugu imede suhtes, aga viimastel aastatel... ja mitte ainult helmed...??? Mingi karma võlg või?
Ma lihtsalt pean tegutsema ja tihti peale kohe konkreetsele isikule kindlates värvides kindlat eset.
Aga ma ei kurda, mulle meeldib katsetada igasugu asju ja tegutseda - peaasi, et saaksin nõude pesemisest priiks nihverdada :)
Ah jaa, see Lapiteki nimi :). See koerakese saamise stoori täitsa naljakas - ma läksin turule endale jooksutossusid ostma, vihastasin müüja peale ja ostsin turuväravast hoopis tillukese kutsika, pistsin käe kasti ja võtsin selle kes pihku hakkas. Peopesa suurune karvakerake. Pistsin autos istuvale mehele pihku ja see arvas, et ma talle mingi lapinutsaku pihku pistsin, enne ei saanud aru kui see "lapinutsak" talle pihku loigu tegi. Magab meie jalutsis, väike tekilapike, sealt see nimi Lapitekike või Tekitükike :)
Aga Sa tee endale kingitus. Nõudepesumasinast võiks ju hea sõber saada, eriti kui talle sobilik hellitusnimi panna. Ja nüüd poolvigasena :) oleks selleks eriti hea põhjus.
:)Mulle ei jää siis sedagi piskut ruumi, mis praegu minu kasutada selles tillukeses majas, aga kõrvalhoonel said eile osa sarikaid püsti!
Loodan, et ikka saan kunagi ka vabalt laiutada ja mehed võivad siis ka nõudepesu masina kas või minu töötuppa panna:)
Postita kommentaar