kolmapäev, 13. august 2008

See, et jagajale jäävat näpud, ei vasta tõele. Tõestuseks eelmisel aastal päevaliiliapuhma jagamisel tekkinud kohta kenasti mingi lauk "sisse kolinud" :)

Kõrgus nii natuke üle meetri ja õiekerake 12 sm. Paduvihma tõttu vajunud nimetu, natuke Bonanza sarnase päevaliilia "kaissu". kuigi sibulake hoopis teises puhmas.

6 kommentaari:

Terje ütles ...

Naljakas, minu peenrasse tekkis samasugune lauk kuidagi kogemata ja kes teab kustkohast. Mingit mõitlikku selgitust pole, sst ma ei tune ekdagi, kellel seesugune peenras kasvaks.

deia ütles ...

aga see ju täitsa kena lauguke ja mu meelest sobib sinna ka :).
Aga ausõna- minult see pärit pole. :)

Köögikata ütles ...

Sobib jah :o)

Köögikata ütles ...

Minu kommentaari peale arvas mu mees siin kõrval, et ta tahaks ka kommentaarida - nimelt see lauk pidavat hästi tema salatisse sobima :oP
Millele järgnes muidugi minu loeng, et mitte kõik laugud ei sünni süüa. Aga ta ei jäänud uskuma.

Hiline ütles ...

Ma ei tea, mida sellelt laugult söögiks võtte, ausõna, peale pika varre ei osanud ühtegi laugulehte päevaliiliapuhmast leida.
Ja laukudest tunnen ainult murulauku ja veel mingit täitsa maitsvat, mida toodi kunagi karulaugu nime all, aga see pole küll veel kordagi õisi näidanud.

Köögikata ütles ...

Meil siin ülemere Rammu saarel kasvab metsikult rohu sees üks lauk, mida mu mehevanemad sealelades alati ka toiduks tarvitasid. Proovisin minagi, see sibulake mullas on küll vaevu poole sõrmeküüne suurune, aga väga mõnusa sibulamekiga. Panin neid isegi värskesse salatisse, kuigi ikka üsna mitu pidi üles tirima selleks. Oma 1978.a "Metsa- ja niidutaimed" raamatust püüdsin teda tuvastada ka, ilmselt on tegu rohulauguga Allium oleraceum.