Selle natukese sügise 2 osa

Alul oli mul kavas neist hoopis midagi päikselisemat teha, värvid ju erksad ja päikselised.
Aga õhtul koeraga jalutades jäin tagasiteel paksu helendavasse sünkhalli uttu. Kõigele lisaks kustus ka taskulamp ja koera kaelarihmal olev värviliste vilkuvate tulukestega helkurripats andis sellele udule mingi nukra lummuse.
Selles meeleolus siis saidki need ripatsid oma välimuse ja nimed.

Esimene on mu siidisabade ja varblaste poolt hüljatud viirpuu, kuidagi kaunis nukra olemisega ilma lõbusa linnusädinata ja nimeks paningi
"Kurbus"

Ei teagi, mis põhjusel ei muutunud see ripatsikene peale lakkimist erksamaks, vaid nagu läbi õrna uduvine ja tõi esile lillakamad toonid, mis minul assotsieerub mälestusega, sõlmed on ju meelespidamiseks ja ärakeeratud nurgad midagi vana ja ärakulunud. Kokku ongi
"Mälestused"

Puuriida vahelt leitud talveunes liblikas, tõin ta garaashi ja loodan, et ärkab kevadel ellu
"Lootus"

Tahtsin teha ka ühe natuke rõõmsama - sügisvaade aknast, aga raam sai kuidagi raske, lisasin liblika ja nimi oligi valmis
"Igatsus"

Ausalt öeldes, mind isegi natuke ehmatas Muhediku täppi arvamine.
Olen ise veevalaja ja nagu paljud sama tähemärgi all sündinud (nagu mu parimad sõbradki) tajuvad ümbrust ka mingi kuuenda meelega. Mina sellega juba harjunud, et võin kellegi teise inimese meeleolusid tunnetada ka distantsilt ja et minu head sõbrad tajuvad igat mu tundevirvendust. Aga see on aastakümnete kokkusaamiste ja suhtlemiste tulemus, kuigi meie spiritist vahel naljatab, et meil üks hing ja sellepärast kokku hoiamegi. Kuigi minu arusaamise järgi on meie sõpruse aluseks sarnased iseloomude pahed :)
Olengi nüüd segaduses, ei teagi, on see hea või halb :D

Aga auhind läheb kindlasti teele nii Muhedikule kui ka Deiale, "Uljas lips" :D Sain südamest naerda - jep, kujutlusvõime hakkas tööle :)))