Loll pea ja palju vaeva, ma pidin oma suuri päevaliiliapuhmaid juba eelmisel aastal vähendama, aga laiskus ei lubanud, siis ribikondid keelasid ja sügisel olin suvisest looderdamisest väsinud.
Nüüd ka lasin õige aja mööda ja proovi neid täies kasvujõus puhmaid nüüd poolitada, puust labidavarred murdusid nagu makaronid, mehe päevatöö oligi labidate korda tegemine.
Kes kannatab, see pidi kaua elama - mehel sai vist eluisu otsa ja tõi mulle toekama varrega fiskarsi, aiahargil ju vars siiani vastu pidanud.
Hea labidas jah, lõikab puhmaid nagu võid ja varre otsas võin julgelt rippuda. Aga vist firma viga, no pole need tööriistad naistele mõeldud - kas lähevad katki (oksalõikur) või panevad töö eest punnu (eelmisel suvel kadus paariks kuuks aiahark ära), labidas kadunud, mis kadunud.
Kui murukäärid leidsin kohe peenraääre kivilt vastu lehvitamas (no selle ma bossesid armastangi, et nad väga sõbralikud tööriistad), siis võiks loogika järgi leida labida mõne kaevatud augu servalt, eks ju. Asjata lootus, neil tööriistadel, nagu meestelgi, pole mingit loogikat - kas mõni naine kaevaks tiigi jaoks augu, veaks suure koorma mulda, mille kallutab auku maha ja teeks siis hernepeenra (noh, selle peenra tegin küll mina, aga see oli väike üritus meeste moodi mõelda).
Labidat ei ole, ei augu ääres, ega naabrite aias, vaatasin üle aia. Džiisis, mu naabrid on täitsa auhinda väärt! Kui mina raiskan väärtuslikku maad ja veel väärtuslikumat mulda lillekribalate kasvatamiseks, mida mitte süüa ei sünni ega kõlba patta panna, siis naabrid kogu oma krundi kenasti maitsvat (ma pole küll proovinud, lõhn neil va selline vastik, aga Muhedik ütles) naati täis "istutatud". Igatahes nälg nüüd eestimaad ei kimbuta :)
See siis ühel pool oleva naabri aed
Ja see teisel pool oleva, need kuivanud varred on eelmise aasta malts, mille kõrgus isegi põuaga kasvab üle pooleteise meetri, Malts pidi ju ka söödav olema.
Ja mina muudkui virisen, et maa kehva ja lilled ei kasva, viga ikka selles, et ei ole õiget kultuuri valinud :)
Ahhaa, labidat otsides leidsin kuuri alt oma vanad kalossid, natuke vett ja harja ja mu ammu õlivärviga värvitud võililled lõid särama
Kõrgpeenar pole küll veel valmis, aga muld veetud ja osa maasikaid ka istutatud.
Sinna, kus mul see suur pott, tuleb ka midagi, arvata järgmiseks nädalaks saab valmis.
Kas keegi ei vahetaks suure hunniku kõhnaks jäänud Äripäevi kobedamate ajalehtede vastu (soovitavalt Postimees ja Ekspress) - mul vist vihmaussid majandushuvilised ja viivad peenralt kõik Äripäevad lugemiseks omale :(
Muru võiks ka keegi niitma tulla :)))
13 kommentaari:
ohjeerum... keegi võiks pigem su naabrite juurde niitma minna :D
ja kuidas sa oma peenrad nii puhtad saad hoitud???
kuidas päevaliiliaid üldse paljundatakse? hakkan vaikselt plaani võtma nende hankimist.
Päevaliiliate kohta siis - kas Sulle on väga tähtsad sordinimed? Kui ei, siis võid minult neid hulgim saada.
Salatis6pradest naabrite peenral paistis 6itsevat vist poeedinartsiss... aga p2evaliiliat saab paljundada tykeldades.
Tulge mulle kah niitma! Appi!
:DDDDD
Miks Sa näed päevaliiliate tükeldamisega nii suurt vaeva. Võta 2 aiaharki (pika varrega) ja siis torka nad puhmasse, need kumerad pooled vastamisi ja kui siis varsi 2-le poole sangutad, jagunevad nad ilusti täpselt sealt kus tahad ja kui protseduuri kordad, saad niipalju tükke kui tahad. Labidaga lõikad palju juuri katki. Ja tegelikult on Sul tark labidas, teab, et teda praegu vaja pole. Küll ta siis välja ilmub, kui päevaliiliad tükeldatud.
Ja naabrid Sul ka targad, teavad, mis MaSu on. Mul ema rääkis, et kui ta laps oli ja kõik lähenevast sõjast ja näljast rääkisid, siis ta karjas olles proovis ka lehmade moodi süüa. Ütles, et nats rohkem pidi närima kui kartuleid, aga ta veendus, et vähemalt tema küll nälga ei jää, mis siis, et neljakäpukil olla see toiming natu ebamugav. Sa passi peale, millal Su naabrid oma nälga sedasi kustutama hakkavad:DDD
Unustasin. Järgmise talve tööks planeeri kõigi tööriistade varte liblikate ja lepatriinudega kleeberdamine:))
Mu mehe tüüriistad kõik siiani alles:D, muidu neid igavaid hallikesi otsis alati kõikvõimalikest kohtadest.
Oled kunagi proovinud näiteks 90-ndatel istutatud May Queen´i või Saladin´i puhmasse aiaharki sisse hüpata? Usun, et ei, muidu teaksid, miks ma labidat kasutan, teravat tugevat labidat, millega lõikan puhma pealmise osa läbi, et aiahark sinna torgata. Aga mul on selliseid tihkelt kompaktseks kasvavaid sorte veel. Mis viga näiteks ruuge päevaliilia või mõne uuema sordi puhmast lahutada, nad kasvavad küllaltki hõredalt laiusesse.
Aga nende naadiaedade stoori väärib vist uut postitust, hoiatuseks, mis võib juhtuda kui üks loll laisk midagi viitsib teha.
Olen neid lõhkunud küll ja tean, kui jube töö see on. Nii, et ei kadesta Sind sugugi.
Tänavu õnnestub mul vist kuidagi lahti saada rohkem kui 20 a murus istunud pojengiliikidest. Siis peab vist kirve appi võtma. Lootsin nad küll kevadel ümber istutada ( mis siis, et nii ei tehta), aga ei jõudnud.
Tegelikult minu praktika järgi ongi kergem ja pojengile "valutum" hästi vanu põõsaid lõhkuda varakevadel, juurduvad tõesti (vähemalt minul) paremini kui sügisel istutatud. Mul on üldse kevadised paremini kasvama läinud, järgmisel aastal vaat et rohkemgi õienutte ära näpsata kui pool aastat varasematel.
A mis sordid ja kas liht- ja pooltäidisõielised? Täidisõieliste vastu huvi ei tunne.
Oi, mulle meeldivad need võilillekesed seal kalossidel. Mul omal sama mudel, ainult tuhmroheline, peaks ka värskema ilme neile andma.
Ja kõrgpeenar on ka super!
Ma mõtlesin just küsida, kas rohtliilia on sama, mis päevaliilia? Õnnestus saada 2 puhmast kuskilt Lohusalu peenest aiast väljavisatud taimi ja just vaatasin, et puhmas ikka teistsugune, kui ruugel päevaliilial (just selline tihke peenemaleheline padrik) ja kuna andja rääkis rohtliiliatest, hakkasingi kahtlema, et äkki ongi miskit muud.
Ei ole sama. Rohtliilia (Chlorophytum) on toalill, päevaliilia (Hemerocallis) õues kasvav, aga eks paljud nimetavad päevaliiliat ka rohtliiliaks, ma olen isegi poest ostnud päevaliilia juure, eestikeelne lipik peal kirjaga - rohtliilia "Bonanza" :))) Karta, et sellest see väär nimi ka rahva sekka juurdunud, ega ma ainus ostja ju polnud.
pojengid murus on üks ilusamaid asju! :P ma kavatsen endale igatahes panna...
ja sordinimed pole üldse tähtsad. mu jaoks on sordinimed umbes sama, nagu inimeste puhul silma vaatamise asemel visiitkaarti lugeda... kuigi vahel on seetõttu tarvilik, et teab, mida juurde tahta või teistele anda (suhteliselt keeruline on ju selgitada, et "ma tahan seda, tead, siukest kollast, noh, mitte väga erksat, aga ka mitte väga tumedat. noh, umbes nagu koogelmoogel enne lõplikku vahustumist. ja servad on sellised veidi oranzhikad. mitte nagu apelsin, vaid veidi nagu roosakamad v pruunikamad.. noh, tead, umbes nagu see lill, mis mul seal maja taga kasvab, selle roosa puhma kõrval... )
Oot- oot, trumm, mul pole ükski ligi 40-st pojengist murus, kõik viimseni mullaga täidetud "pommiaukudes", mis on peenardeks kokkusulanud. Need viimasel pildil (millel rõngad ümber) on tikripõõsad.
Ja misasja kogelmogeli kollast?
mkmm, muhedik kirjutas, et ta istuvad pojengid murus.
ja vat see kogelmogeli kollane ongi see, mille pärast on VAHEL hea sortide nimesid teada :))) mudu pole olulik.
Postita kommentaar