Vot sedasi siis jälle.
Vähe sellest, et mu pojengipeenras tänase ööga 11 mullakühmu, see põrguline on läbi tulnud mitte naabri aia alt vaid maasse mutikaitseks pandud peeneaugulise traatvõrgu tõkkest!?
Selle muti kergitatud maasika taga olevate kivide all ongi see metallvõrk umbes poole meetri sügavusse kaevatud ja see mullalohk (mul mullahunnik käega õrnalt kinni patsutatud, et gaas mutiaugust välja ei tuleks, aga ei sulgeks ka käiku) kile serva all näitabki ta läbipugemise kohta ja ometi on võrgu serv paenutatud kivide vahele. Ja võrgu augud ainult 12x12 mm.
Täitsa müstika!
4 kommentaari:
Tänavu on mingi põrgu lahti tõesti. Me ka juba 3 tk kätte saanud ja lisaks sellele siis veel üks vesirott kah:S
Õnneks tulevad ühekaupa ja iga päev saab selle lõksu siis uude kohta tõsta.
Meil läks hunnikute rida diagonaalis üle õue naabrite aia suunas (kahjurõõm on see kõige suurem rõõm...).
Mürki panna ei julge, koerte pärast. Peps kolli ei võtaks küll elu sees laipa suhu, aga kauka eest ma küll sõna ei võtaks. Naabrite koerad-kassid pealekauba.
Mis pagana gaas see ja kust seda saab?
räägi täpsemalt seda gaasikasutamist. Nagu ma aru saan, on see see gaas, millega mehed keevitavad? Mu mehel ka paar ballooni seisab garaazinurgas - annaks talle õhtul juhised kätte, et mida sellega veel peale keevitamise teha saab.
Ma siin ka vihast vahutan - istusin praegu tund aega maasikapeenras - nägin et liigutas mulda - aga hiljaks jäin ja siis ta kadus.
See on süsihappegaas CO2, keevituse oma jah, lõhnatu, värvitu ja õhust raskem, tõrjudes hapnikurikka õhu mutikäikudest välja ja paneb ta rahulikult igavesele unele (sellega surmati ka Tallegi haigusekahtlased kanad). Üldiselt taimedele kahjutu, kuid veega (sadude või kastmise veega) reageerides (küll vähesel määral) tekib happeline lahu, mis võib mullahappesust tõsta, mul eelmisel aastal dolomiidijahu pinnasesse kobestatud ja eks ka natu tuhka pole liiast.
Tõhus on ta siis kui tabad selle gaasi laskmisel neid käike, mis viivad muti "eluruumidesse", sulgedes enne kõik õhutusaugud.
Ma ei olegi täna muud teha saanud kui roomanud naabri naadi- ja nõgeseaias neid õhutusauke otsimas ja kinnitoppimas, tema krunt on meie omast madalam ja kogu gaas voolaks tühja. Naaber ei öelnud ka, et tal juba kuu aega aias möllanud, eks siis nüüd arvas ka mind külastada.
Ma nii kuramuse vihane, eelmise aasta kahjud veel paranemata, muru põeks nagu rõugeid - rohuta laike täis tipitud ja muruseeme veel tärkamata ja veel siiani aias kõndides võid jalgapidi mutikäiku vajuda, padukad uhasid ühel peenral pea kogu mullakihi minema, peenra täiteks jäi koormast mullast väheks.
Lubasin juba kõik kivid kesk aeda muttidele mälestusmärgiks laduda, lilled oksjonile panna ja saadud raha eest osta juhanist selle üleskiidetud uue põlvkonna kunstmuru!
Oi, siis oleks hea elu ja blogisse kirjutaks siis ainult saiaküpsetusest :DDDDD
Postita kommentaar