laupäev, 30. mai 2009

Õlekõrred kõrvataga

Et sääsed mind nahka ei pistaks, otsisin kõige päikselisema koha tegutsemiseks, nädala kivistunud potitoorik tahab kenamat kuube üll´ saada.
Parim peakate lõõskava päikese kaitseks on vana õlgkübar, küll poole noorem minust, aga välimuselt suht sarnaste vanaduse märkidega, aga mis sest - ei häbene ma enda vanadust ega ka oma sõbra oma :)

Paar päeva vana "potibeebi" nägi välja selline, see sai vahepeal tugevduseks natuke metallvõrku ja valatud ka põhi
Täna usaldasin pesukausit välja võtta ja ega veel muud teha annagi kui ainult ääreplaadikesed paika. Märg rätt peale ja homset ootama.
Mees tuli ka aegajalt minu tegemist vaatama, endal lõbus irve näos - kas jälle armunud või päikesepiste?
Olles selleks korraks potiga ühele poole saanud, pidasime grillitud ribi ja kartuliga lõunapausi - heas jahedas köögis. Irve ikka mehel näos, vahib otsa ja irvitab lõbusalt.
Lõpuks kui ma oleks imestusest peaaegu ribikondi kurku tõmmanud, sain ka mehe lõbusa tuju põhjuse teada:
Iga kord kui selle oma õlekubu peast võtad, on sul õlekõrs kõrva taga!
Oligi

2 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Õlekõrred on head asjad, kuuma käes käib tuul hästi läbi:DDD Ja armunud mees on väärt mees, vaatab vähemalt otsa:)

Kas Sa oled kunagi proovinud mätsida potte ka sellest tsemendi-turbasegust? Jäävad säärased loodusliku kivi muljega

Hiline ütles ...

Olen, nii ilma freesimata kui freesitud turbaga, esimesed tulid kenamad, aga ikka kuidagi mitte eriti... lasin sambla peale kasvada, sai kenam, aga neil kahjuks eluiga lühike.
Omaette imetegu on aga lamba(küüliku) kuivatatud pabulatega tsemendi-savi potid :))) taimed, eriti tomatid, kasvasid võimsalt! Selle nipi sain suurekodumaa avarustest - kirgiisidelt :)
Aga mul 2 suurt puust lillekasti mees alles hoidnud, eks tuleks ka need miskit täis külvata kui leian koha kuhu nad paigutada.