pühapäev, 28. märts 2010

Loomekriis

Sedasi et siis ükskord see tõbi ka mind tabanud :)
Ja see süveneb.
Sest kui varem hoidsin oma tekilõngu kõik ühes suures telekakastis kaootilises segaduses, aga sellegipoolest oli soovitut lihtne leida - kast kest tuba uppi ja kohe kõik värvid sillerdasid silme ees, nopi ainult sobilikud vajaminevas koguses välja ja tõsta teised kasti tagasi.
No loomulikult oli see hiigelsuur kast, kuhu oma paarkümmend kg lõnga sisse mahtus, alati jalus ja ei tea, mis kuradike sundis mind, et ma sorteeriks oma varud väiksematesse kastikestesse.

Noh, nüüd siis kõik kastikesed põrandale tühjendatud ja arvate, et ideetuluke süttis? Pime nagu... ja lisaks suur masendus - olen küll lukslõngade tagavara suurendanud, aga teklilõngu ainult katastroofiliselt vähendanud ja siiani ootan lõnganäidiseid (no ei tea, kuhu "suurkoristus" mu lõnganäidiste kogu on pannud), et saaks tellida soovitud värvides uued varud internetist.

Pealegi kui oled oma elu jooksul neid heegeldanud (osa ka kudunud) ikka palju, tekkis soov teha midagi erilist, tulukesed süttivad järjest ja kohe ka kustuvad - kas on lõng liiga luksuslik, liiga karvane, liiga kare, liiga peenike või liiga jäme, liiga valet värvi või liiga vähe! Ja natukegi parema valikuga lõngapood liiga kaugel!!!

Oeh!

Ja tuju ei teinud paremaks ka eilne vihmasadu, tegelikult, mis sadu - mingist taevasest ämbrist visati sauhti, et vaata siis, mis vihm on ja ära esita rumalaid küsimusi, ja tõmmati taevas kõrgemale. Selle sahmaka peale ehmatas lumi endale jääkihi alla (tal ju ikkagi miinuskraadid) ja see pole hea, mitte sugugi kohe ei ole hea, sellest isegi lumi aru saanud ja vingerdab end minu silma alt selle jääkihi pealt kaduma.
Praegu mu töötoa aknaalune:
Ambassador visalt seda meelt, et talle parim koht on just siin, mis sellest, et ma eelmisel kevadel üritasin ta välja tirida, kaevata ei saa, sest, koht nõnna kruusane ja lõhnava kuslapuu juuri täis, et kõik, kes siin kasvavad (igihali. nartsiss ja mingi magunaline), on end igaveseks sisse "kirjutanud"

Sama võib öelda ka pojengi kohta - ajutiselt kompostihunnikusse istutatud ja siis teise kohta ümberistutatu, jättis pinnasesse ühe juuremugulakese ja kasvab paremini kui see ümberkolitud sõsar, no ütle veel, et kaevake sügav auk, pange head paremat... - tegelikult kasvab see jonnakas juurikas paremini seal, kus ta tahab kasvada! Selliseks siis kahe suvega end kasvatanud.

No ja märtsikelluke avas õied

5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Misasjad veel need märtsi-ja muud kellukesed ja pojengid on?

Meil on siin küll sadanud lakkamatult mingit jubedat asja ja jääkoorik aina pakseneb:( No seda nüüd küll vaja polnud. Ja mingit tuju kah pole:(, mis siis, et kuldnokad päral.
Kriis igasugune, mitte ainult loominguline:(

Helena ütles ...

Terveisiä Suomesta! Eikö teillä ole enää lunta?

Eve Piibeleht ütles ...

Meil on teeradade pealt natuke porist kulu näha, see kogu taimestik :)

B. ütles ...

Märtsikellukesed! Meil oli eile esimesi lumikellukesi näha, kõik muu on kindlalt lume all. Ma kahtlustan, et Sa õhkad igal täistunnil lumele - seetõttu Su taimed nii vara lumevangist pääsevad!

Hiline ütles ...

Tervehdys naapurit! Meillä on vielä paljon lunta :)

Tegelikult on see ainus (haneaias ka natuke musta maad näha)lumevaba koht ja ainult aknast nähtav, sest juurdepääsu piiravad suured lumevallid, mis katuselt alles eile maha varisesid. Võibolla tõesti mõjutab natuke see, et iga päev avan tuulutamiseks kõik aknad. Põhjakallakul aga isegi 10 kraadised soojad ei mõika, ei tea, kas maikuukski ära sulab. Ka see, mis ma tegin prügikasti varjamiseks, üleni hanges, mees juba teist päeva viskas lund vähemaks, vast homme siis see pooleteisemeetrine asjandus ka natuke nähtav :)