neljapäev, 10. juuni 2010

Kord maa külmunud, kord kärss kärnas...

Pooleliolevad tööd, mis oleksid ammu tehtud kui mitte pea iga päev ei astutaks väravast sisse kohvi jooma ja minu tegemisi segama (juttu millegipärast jätkus kauemaks :D), tahtmine juba väravale silt panna, et: "Mind ei ole kodus" :))) Lisaks need kuramuse sääsed, ei karda palavat päikest ega midagi!!! Ja vähegi vaba aeg sai kulutatud kastmisele, meie kant pea kuujagu piisata ja palav päike küpsetas isegi pojengitutid longu. Nädalajagu olin ilma jõeveeta, kastma pidin kraaniveega, aga selle surve... kui poleks üleeilset päästvat vihmalaviini, oleksingi jäänud kastma, sest vaatamata punasele saviliivale (mis küll ka eriti vett ei pea), on vihmaussid uuristanud ka hea drenaaži vaat, et kahe meetri sügavusse - see tuleb ju kõik veega täita, enne kui ka lillemuld märjaks saab, tiigikaevamisel oli näha, et pinnas nagu šveitsi juust auke täis :)
Ja vahepeal lihtsalt tekkis tahtmine palavuse ja sääskede eest istuda varjus jahedas toas ja lihtsalt molutada, aga nagu teada, on mittemidagi tegemine kõige väsitavam tegevus :DDD

See auk jääb veel mõneks ajaks selliseks kuni me kartulid pintslisse pistame ja tiigikile ka kohale jõuab.

Minu panus siis selles projektis, et vedasin pea poole seda kärtspunast pinnast kasvumaja ümber ja veel siia-sinna täiteks. Sellise pinnaga künka otsas me siis elame, nagu sellest tiigiaugust näha (sellega ka ülemine osa täidetud), peale veetud mulda kusagil paarikümne sm jagu ja pea pool meetrit veel miskit hästi kivist, mis ei ole kruus ega savi ja milles ei taha miski kasvada.

Peenar küll valmis ja hea muld ka sees, aga osa lilli istutada teise kohta ja sügisel paar pojengi siia ümberkolida. Aga pilti jäi võtmata, vihm ei lasnud edasi pildistada, see ots sellest peenrast, mis ma sel aastal juurde tegin koos veel pooleliolevate "aiavaimudega"

Aga see nurgake jäi pooleli, sest momendil suur mullanappus. Võrk on roosil ümber, sest 2 päeva möllanud tugev tuul ähvardas ta maatasa teha, nädalavahetuseks lubati uut, ka sama kandi pealt.

Vaatamata sellele, et sügisel ei saanud ükski lillepeenar komposti ja ka kevadel nappis (väetist ma püsikutele ei anna, ainult tulbid said tibake), lokkavad nii hostad, pojengid kui ka teised püsikud, päevaliiliad vist täitsa hulluks läinud - no ei saa üldse aru, et osa puhmaid sai pool välja kaevatud.

Astilbe mul selline kena "umbrohi" :DDD

12 kommentaari:

Mariihen ütles ...

Mis kena lill on see roosa-valge? (Altpoolt lugesed 5. pildil?)

Hiline ütles ...

Need on moosesepõõsad (diktamnus), roosaõielise seemnest endal kasvatatud, aga kuskohast see valge, ei oskagi öelda, naabritel pole kellelgi valget

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ahh, et teil ka tiigitegu! See on lahe, eks?!

MUHEDIK ütles ...

Tiigitegu on jah lahe:), noh, veeta polegi üks aed täiuslik:), olgu küll, et Sul seal see jõgi.

Ja millegipärast paistab see tubane "molutamine" eriliselt tulemuslik olema. Kui mina molutan, siis kasvavad ainult tolmurullid:(

Ja molutama sunnib mind küll igapäevane vihm, mul pole kohe tükk aega käed nii sügelenud kui nüüd jälle seda ladinat kuulates. Saadaks hea meelega kohe üle poole Sulle. Ja siis on sääsed ja siis jälle külm....ja üleüldse kipuvad kõik tegemised ülepea kasvama.

deia ütles ...

Assa ramp- see mosaiik on ikke üks ütlemata kena asi sul seal tulemas! - ma vahtisin ikke tükk aega seda.

Ja üldse - selline tunne, et meie aedade vahemaa on rohkem kui 100 km - nii 500 vähemalt. Kõik juba õites - moosesepõõsad ja siberlased ja pojengid jne. Ja hostad nii suured. Minu omad enamikus alles poolenisti ennast lahti keeranud. Siberlased talvitusid väga kehvasti ja õisi seeaasta üldse tulemas ei ole. Moosesepõõsal avastasin alles eile õienupsiku.
Peaks kah jalad seinapeale viskama - äkitselt siis hakkavad kiiremini kasvama :P

MUHEDIK ütles ...

Ja need torud või kaevurakked või mis iganes, on ka ägedad:)

Hiline ütles ...

:D Need mu kurgi- ja kõrvitsapeenrad.
Muidugi tahavad veel (nagu ka mustika omad, sinna tuleb madalaid veel juurde) kujundamist, aga eks siis kui tiigi ümbrus korda saab ja "vaim" peale tuleb, et nad ka sulanduksid ühtsesse komplekti - mul ju selle väikse pinna peal 3 eri materjali - maakivi, puit (kastid maasikapeenra otstes) ja nüüd ka betoonrakised, arvata, et 2 kõrgemat tuleb veel juurde.

Hiline ütles ...

Aga kui arvad, et see hiigelsuur aialaud on tubane tegevus, siis Sa eksid - see on kõige sääserikkam koht (pooleliolev mehe tööruum-garaaž) ja et mitte sääsetõrjeküünla suitsus lämbuda või lasta end paiste torkida, saan teha ainult varajastel hommikutundidel poolpimedas, valgust ei saa rohkem kui garaažiuste väikestest akendest (sinna ruumi on katuseaken veel panemata)

Köögikata ütles ...

Võimsad asjad seal arenemas!
Aga kas varajases hommikuhämaruses sääsed siis magavad? Mina pole veel aru saanud, et nemad puhkaks...

elfriide tramm ütles ...

ohoo, vägev-vägev! nii see sündiv laud kui ka tiik!

aga aru ma ei saa, kuskohas teie elate - meil siin esimestel siberlastel lehtede vahelt näha, et on vist miski õis tulemas. kunagi. ükskord. eelmise aasta siberlased (2 tk neid ainult ongi, susi mu tagasihoidlikkust söögu) sel aastal õisi ei tee. ühe pean teise kohta ka istutama, ta kuidagi väga vaevaliselt praeguses kohas ennast tunneb.

need betoontünnid on ka lahedad - kusjuures kas neid saab ka mosaiigiga katta? teoorias vähemalt?

Hiline ütles ...

Saab küll neid rakiseid mosaiigiga katta, tal hea boorne pind ja Sakret´i ilmastikukindel segu on ka õues kenasti vastu pidanud) aga mul sügisel akrüülvärviga tehtud katse, et kuidas (mul olemas ainult kunstnike akrüülvärvid, need tiba teistsugused kui ehituspoodides saadavad) ilmastikule vastu peab, ja paistab, et väga hästi. Plaanis nad hoopis värvida (midagi sarnaselt puukastidega)

elfriide tramm ütles ...

betooni peal seisab värv päris hästi. eriti spetsiaalne betoonsokli värv.