Kui Muhediku kuusehekk ägiseb lumekoorma all ja näeb välja nagu katkiste piidega hiigelkamm, siis meie oma on "õdusalt" paksu lumevaiba all täitsa peidus, ei teagi kummal kuusehekil parem olla :)
Aga viirpuuhekk on kaetud pehme paksu lumelinaga, pitsid pikalt kahelpool rippu ja pakub lahkelt varblasteparvele peavarju ja kaitset, ei pääse sinna okkaliste okste padrikusse ei varesed, harakad, kassid ega ka selle talve külalise kanakull , keda olen paar korda pildistada üritanud, aga mu iidvana fuji on linnust ikka palju aeglasem. Ega saa ka nabrinnaga väravas külauudiseid vahetada, varblaste sädin segab, mida kõvemini räägid, seda kõvemaks läheb ka sädin, vaikus tekib siis kui keegi võõras värava juures.
Värava juurest suumitud allkünka naabrid peavad olema meist usinamad, saavad ju nemad meist tuisulund rohkem, teist korda juba lükatakse lumi katuselt.
1 kommentaar:
Küll see lumine Eestimaa on ikka ilus. Vaata, kust otsast tahad:)
Ilusat vana-aasta õhtut!
Postita kommentaar