No ei meeldi põrmugi mulle see taimede suremise ja talveuinakusse suikumise aeg.
Arvata, et seda teab ka see, kes mulle järjekordselt tegi kingituseks sadakond muusikapala arvutisse tõmbamiseks. Nii ma siis koon ja heegeldan vaheldumisi, ning laen muusikat arvutisse. Teist päeva juba, õigemini teist ööd, ma ju rohkem nagu ööloom :)
Kõht läks tühjaks, läksin külmkapist võipakki võtma, et teha paar võileiba, pakil 82%, kuramus, see ka pole veel laadimist lõpetanud. Panin paki kappi tagasi. Egas midagi, öösel polevatki kasulik kõhtu täis parkida.

A´ kes ütleb kus kohast saab osta telefoni kõnekaarti?


Ei saa telefonikaarte mobladele ei igasugu marketite kassadest, ega enamikus maapoodidest vaid nagu venekeele töövihikus kirjas - metroost :D
Pealegi kui olete eksinud, siis ostke aga mingi ese rahvusmustriga, dešifreerige see ja oletegi kodus. Ka see pärl venekeele õpikus.

Müristas ja välku lõi

Noh, mis teised suvel said, tuleb lõpuks ka meiekanti. Sügisehakul küll, aga ikkagi :)
Ja mina veel pingutasin kogu eilse hoovi lehtedest puhtaks rookida.
Heh, ammu sellest aru saanud, et mida annab homse peale jätta, seda võib teha ka ülehomme või kevadel, nagunii pudistab mu suurim sodiallikas, suur pärnapuu, oma lehti talv läbi ja viimased seemned puistab maha kevadel.

Aga vot seda poleks küll kunagi uskunud, et kui tublid rohijad on haned! Suvelõpu sadudeperioodil, kui ise aias tegutsemisest lõplikult tüdinud, olen oma lemmikud aeda vabapidamisele lasnud.
Tore vaadata neid elusaid aiadekoratsioone läbi saju köögiaknast, kes vihmas mõnuledes end lumivalgeks pesevad, igatahes sadu kordi etemad kui plastluiged, lisaks "rohivad" ja väetavad lillepeenrad umbrohuvabaks. Ja kuna need paarikümneaastased haned on vägagi kogenud ja kohusetundlikud tegutsejad, polnud ka muret, et mõni lilletaim kannatada oleks saanud.
Eks seepärast ma meelitangi oma pilgu õue vahtimise asemel ilusate pehmete lõngade peale, no ega pole eriti meeldiv näha, kuda umbrohi peenardel võimust võtab.

Jääkide jäägid ja triibud

Tänu kohevasabalisele triibulisele, kes oma uudishimu rahuldamisel kukutas põrandale laealuselt riiulilt pea pooled minu lõngavarud, tuletades meelde, et mul neid vist ikka natuke paljuvõitu. Mitmest kotist sortisin suure hunniku suurematest kudumitest jäänud ülejääki, korra ma juba sortisin neid ülejääke ja tegin mitu pontšot, aga need on siis ülejääkide ülejäägid mida ei saa kasutada enam millekski, sest iga nutsak on eri värvi ja eri värvitooni, liiga erineva koostisega (enamus lõngadest koostiselt erinevad villad akrüüliga) ja liiga erineva jämedusega. Ühesõnaga paras triibuvaiba materjal.
Kudumistelgi mul pole ja nii otsustasin kududa varrastel endale triibuteki ja niisugune ta tulebki, värve just ei sobita, kui üks lõnganutsakas saab otsa, otsin lõngakastist uue jämeduse järgi ja nii tulevadki sellised kirjumirju triibud kas 3, 4 või 5 lõngajooksust.

Kuna mul see talv on heegeldada veel 2 suurt tekki, mõtlesin vahepalaks natuke käsi hellitada "triibumänge" mängides luksuslikemate lõngadega paar kampsikut kududes.
Ostsin ühe poe Mistero´st tühjaks, teisest saadud veel üle pooleteise kg triibulõnga, millest ühele kampsikule tuleb lisaks alpakalõng ja mõtlesin, et ülejäägist, kuna kõik uued lõngad on sinistes-hallides toonides, saaksin halli ja beeži kirjumirjut siidi-meriino lõnga juurde kombineerides ka veel paksu pika vesti teha.

Sellest sügistaeva värvi halli-sinisest teen endale samasuguse kampsiku nagu see pruunitriibuline (ka Katia Mistero) millest ma praegu jahedamate ilmadega praktiliselt ainult magamise ajaks välja poen.

Sügis astus üle aia

Jummel, ma ikka nii laisaks läinud, et ühte postitustki "munen" siia mitu päeva.

Seenesaak on vägev :DDD Peenes keeles Coprinus atramentarius, rahvakeeli sitaseeen ehk joodiku sininina. Muideks see voldiline tindik olevat ka söödav nagu ka soomustindik- soomlaste delikatess.

Soovin oma mehele!

Rohkem õisi kui lehti,

Sinist taevast ja vikerkaart,

Kõike seda, mis teeb õnnelikuks, ikka rohkem ja veel natuke peale ja et sünnipäevi saaks pidada veel mitmeid-mitmeid kümneid aastaid.
Ja tänan, et saatus just Sind minu teiseks pooleks sokutas!

Tuhkatriinu tõld ja...

Kui ma täna hommikul köögis laveerisin noorperenaise konserveeritud kõrvitsasalati purkide vahel, tuli meelde, et polegi veel kekanud - nädalajagu tagasi toodi künkaveerult noorperenaise peenramaalt ära selline "nunnu", mis väga tõenäolisel sobiks Tuhkatriinu tõllaks :DDD

Noh kui kärusse oli seda kerge (allamäge) veeretada, siis kärust kätte saada tükk tegu, kaalult paarsada alla 50 kg.

... ja naerukoht - umbes samal ajal tõllakõrvitsa mäest üles tirimisega "sügasin" natuke oma näppe, tegin mosaiikpoti tooriku ja... nojah, tegijal juhtub :) kuigi ma selles sinises plastkausis olen kümmekond potitoorikut teinud, olen nad sealt ka kenasti välja saanud ka ilma kaussi õlitamata, aga nüüd nädal möödas ja ... pott ikka kausis. Ei kavatsegi välja tulla, raputada-koputada ei saa, sest õhema seinaga, armatuur tuleb alles mosaiigisegu alla.
Nii ongi, et kätte saan alles siis kui segu täielikult kuivanud, potis olles lootus siis umbes kuu-poolteise möödudes.

Keeran külge

kuniks lõngad saabuvad, sügistalv on pikk, pime ja hirmus igav ju. Kassidki end tubaseks munserdanud

No ei tõmba mind sügisesse aeda tegutsema, kuigi umbrohi kõikjal võimust võtnud.
Õitseb :)

Ja mis imet - isegi ritsikad veel siristavad, vaatamata, et ööd juba jahedamad ja vihmased, pärn ja kased hakanud kolletama

Küsimus ka suurele ringile - kas on veel mõni nii hooldusvaba külmakindel ülaseline (hübriidülane?) nagu see viltjas `Robustissima`? Ta sel aastal alustas õitsemist juba juuni lõpul ja kui ilma vähegi plussis hoiab, siis õienuppe peaks veel vist paariks kuuks õitsemiseks jaguma

Meeterviisi magamist

No ei ole sügiene aeg minu lemmikuid, et mitte rikkuda sügisenautlejate tuju, jätan oma arvamuse sügisest seekord kirjutamata.
Targem on järgida uneekspertide eeskuju :)

Saladini viimsekene