Jääkide jäägid ja triibud

Tänu kohevasabalisele triibulisele, kes oma uudishimu rahuldamisel kukutas põrandale laealuselt riiulilt pea pooled minu lõngavarud, tuletades meelde, et mul neid vist ikka natuke paljuvõitu. Mitmest kotist sortisin suure hunniku suurematest kudumitest jäänud ülejääki, korra ma juba sortisin neid ülejääke ja tegin mitu pontšot, aga need on siis ülejääkide ülejäägid mida ei saa kasutada enam millekski, sest iga nutsak on eri värvi ja eri värvitooni, liiga erineva koostisega (enamus lõngadest koostiselt erinevad villad akrüüliga) ja liiga erineva jämedusega. Ühesõnaga paras triibuvaiba materjal.
Kudumistelgi mul pole ja nii otsustasin kududa varrastel endale triibuteki ja niisugune ta tulebki, värve just ei sobita, kui üks lõnganutsakas saab otsa, otsin lõngakastist uue jämeduse järgi ja nii tulevadki sellised kirjumirju triibud kas 3, 4 või 5 lõngajooksust.

Kuna mul see talv on heegeldada veel 2 suurt tekki, mõtlesin vahepalaks natuke käsi hellitada "triibumänge" mängides luksuslikemate lõngadega paar kampsikut kududes.
Ostsin ühe poe Mistero´st tühjaks, teisest saadud veel üle pooleteise kg triibulõnga, millest ühele kampsikule tuleb lisaks alpakalõng ja mõtlesin, et ülejäägist, kuna kõik uued lõngad on sinistes-hallides toonides, saaksin halli ja beeži kirjumirjut siidi-meriino lõnga juurde kombineerides ka veel paksu pika vesti teha.

Sellest sügistaeva värvi halli-sinisest teen endale samasuguse kampsiku nagu see pruunitriibuline (ka Katia Mistero) millest ma praegu jahedamate ilmadega praktiliselt ainult magamise ajaks välja poen.