Aeg läheb ruttu, õuekraadiklaasile aegajalt pilku heites imestad, et kas tõesti veel ikka talv ja nii külm ka lisaks. Ega ise saa küll suuremat aru kas õues - 34 või -8, koera käin ikka pissitamas ja vaipu-tekke kloppimad toariiete ja suveplätudega. Vahepeal tükkis vile huultele külmuma kui koera kutsusin ja lapsed olid 2 nädalat koolist "külmapühal", nii et siis veebruar, mida ka kalender kinnitas kui sellesse pilgu heitsin.
Pikemaid jalutuskäike pole ka viitsinud käia, berna saab oma energia ülejäägi ka üksi õues olles endast välja rahmeldada sumades lumes, peites hangedesse oma näritud kondivaru.
Ja kuhu siis veel kui mitte lillepeenardesse, ju siis sellepärast mulle bernad meeldivadki, et nad usinad aiandajad. Praegune aed ju täielikult eelmise berna disainitud, eks näis, mis muudatused Royga tuleb teha.
Kont peenrasse "kasvama"
ja lillevarred külmakaitseks peale
Ning mõnus väsimust välja magada esikuukse ees, kõht saab soojendatud ja karv ka kuivab kenasti.
Kooretilk Kass-Kurepojaga, keda nüüd Pallikeseks kutsun, harrastavad ikka end vormis hoidmideks sumomaadlust.
Väsides kukutadakse külili ja tehakse koos uinak.
Rahu armastav Mattias aga otsib endale mugavaid uinakukohti ja mõnuleb päikesepaistel.
Ise siis veedan aega varrastega, koon paksu ja kohevat, aga õhulist ja pehmet kirjumirju triibulist beebitekki, mis nädalalõpuks peaks valmis saama.
6 kommentaari:
Sul on fantastilised pildid! Aiandaja on õues hoopis rohkem puhvis :)
Veebruar jah ja teie kandi miinused on ju nii krõbedad!
Eelmisel bernal oli päris hea aianduslik maitse, küllap ka uuest tubli aednik kasvab. Tore, et on kellele valmistada sellist vikerkaarevärvilist tekikest.
oh mis armas! see beebitekk!
berna ka.... ja ta on juba märgatavalt kasvanud :)
Nomaitea kus ma olen maganud, et alles täna Su postituse avastan. See kutsamütakas on just praegu nii nunnnu, võtaks või omale ka:).
Ja tekike on ka väga armas ja ilus, küll Sul on ikka neid pisikesi tulemas. Kui suure Sa ta teed?
Noor kondikasvataja on vahva. Kassid muidugi ka. Minu omad harrastavad teist võitsussporti - see mingi sihuke poksimine, kus nad aina hüplevad, kuni kärmelt keegi rusikaga äigab ja siis jälle hüplevad. Muidugi, kassid oma väärikuses vonksutavad tobeda karglemise asemel vaid sabasid.
Oh kui armsad!
Tahaks katsuda ja kallistada.
Jõudu ja kannatust kasvatamisel.
Postita kommentaar