Noh, selle raadiopiirde sain lõpuks tööle. Veel parem, saan ka vana turva, heale juhusele, tegutsema.
Ah, et mis siis halvasti?
Kuna mees täna kodus tegutsemas, oli see karvane ja sabaga mehele "sabaks" nagu kleebitud. Lahutamatud sõbrukesed :) Ei tea, misasja mees oma kivikuuri saunaosa peal olevasse järsu trepiga kambrikesse ronis, ronis talle ka "sabake" sinna järgi. Üles muidugi ronis, aga alla enam tulla ei jätkunud julgust, sest need paar astmekest, mida koer iga päev kasutab, pole ju mingi trepp, pealegi järsk ja kitsaste astmetega. Seda üle 50 kg rasket ja jõulist karvapundart süles ka alla ei tassi. Ei aidanud mingi meelitamine, ladusin isegi lihatükikesed astmetele, ei ühti, vahiti ainult altkulmu kui Kooretilk liha nahka pistis. Kui üritasime teda tasakesi trepi juurde trügida, heitis koer klobinaga pikali ja niutsus: aga ma ju kardan, hirmsasti kardan!
Uh! Mina juba kartsin, et tuleb kutsuda loomatohter uinutama, et saaks ta vastupunnimatult vigastusteta alla toimetada või päästeamet kraanaga, et katuseaknast välja tirida.
Õnneks ei läinud nii drastilisi meetmeid vaja.
Kui penilane oli pool päeva seal üleval lösutanud, otsustati, et proovivad teki üle pea panna ja ta alla tasakesi tõmmata-lükata, õnneks see trikk paari mehe abiga korda läks. Suur Sõber sai ilma närvivapustust ja viga saamata kenasti jälle maa peale. Ju siis aitas kaasa ka see, et häda oli vaja õiendada ja eks ka kõht tühjaks läinud.
Lillepilte mu blogisse sel aastal vaevalt tuleb - pole ju miskit juurde tulnud ega ole ka tulemas, olijad juba pea kõik end siin näidanud.
Ja kui aus olla, siis aed huvitab kasse hulga rohkem kui mind :)
Kas tõesti keegi ei märka, et need lilled ronivad juba peenrast välja?
See lõhnab vist tiigerliilia järele
Eelmisel aastal olid sel keerdoksalisel sarapuul praeguseks pungad hulga suuremad.
No kuulge, võiksite ikka need maas lösutavad väädid ära lõigata, mul oleks siis parem seinaäärt pidi kõndida.
Kui me mälu ei peta, siis paar päeva tagasi olid mingid taimed siin potis kasvamas, palja mulla peal ei taha isegi Mattias lösutada
Kui te seda elupuud natuke ei kärbi, on mul võimatu selle all saba püsti kõndida!
Kaua need võrgud veel oma inetusega seda vaadet rikuvad? Kui kardate, et koer nad ära närib, pange ka siia raadiopiire.
Ja sellisest räpaseat tünnist peame jooma? Nõusid peab ju iga päev pesema!
Muru kvaliteet võiks ka parem olla
Ei mingit korda! Igal pool vedelevad koera näritud kaikad! Isegi söögiisu läinud
8 kommentaari:
Oijah, kassid aednikuks :)
Oh jah, päris hea, et inimesetitt kohe nii raske ja tugev ei ole. Aga kassipildid on vahvad. Kass on edev küll, kuid ega temalt ei saa nõuda, et võtku see tore poos uuesti sisse, mis hetk tagasi näidatud.
Humoorikalt nõudlikud hiirekeldrid! :)
Vat kui hea, et kutsik ikka alla sai. Selle "tekk pähe" võtte peab igaks juhuks varuks meelde jätma :). Meie pisike ronis, kui veel paks lumi ja palju pakast oli, lauavirna vahele pikalt-pikalt mööda laudu... no ja siis ei saanud enam tagasi, sest polnud ümberpööramise ruumi ja tagumik ees tulla ei osanud. Kuna paks kiht lund ja jääd oli ka peal ning kuts ise alumises virnakihis, siis ei jäänudki mehel muud üle, kui lõhkus kirvega külgmised lauad puruks (maja sisemised uued voodrilauad). Lauad laudadeks aga kutsi saime õnneks tervelt kätte :).
Aednik-kasside seeria on muhe ja tore... Ikka hea ju kui keegi käib ja nõrgad kohad kätte näitab, ise ei pruugi alati kõike tähelegi panna.
Ma vaidleks kassidega pisut, need traadiringid on täitsa kobedad :)
Küllap kevad lööb vere käima nii kassidel kui ...
Lõpp hea, kõik hea:) Ei läinudki midagi ju nii halvasti, väike õppetunnnike ehk, et kõikjale pole vaja kaasa ronida.
Sa õpeta kassid neid võrke pidi ronima. Las uudistavad, mis teiselpool peidus on
Mul on vannitamisest nördinud kauka ükskord terve päeva niimoodi teisel korrusel istunud, kahe korruse vahel ka paras järsk taevatrepp. Ma külma kõhuga, ei hakanud tassima ega meelitama, õhtuks ajas tühi kõht ise looma alla.
Aga kass-aednikud on asjalikud :)
:DDDD
Postita kommentaar