Midagigi...

... edeneb. Visalt, aga... mu postitused lähevad enne hapuks kui nad valmis kirjutatud saan :S

Üks "suur" toiming igatahes tehtud - juba jaanuaris ostetud uus arvuti ka lõpuks lauale tõstetud! :D Silmale harjumiseks :), sest 8 aastat mu pisike hõbedane kastike nõnna armsaks (ja vihatuks) saanud, et see kolmandiku võrra kõrgem ja kolmandiku võrra laiem uus tundub monstrumina, kassidki käivad sellest suure kaarega mööda. Ah, et miks? Lihtsa probleemi tõttu - asi, mis pole mul enne probleemi tekitanud, osutus probleemiks. Esimese asjana kui juhtmed uue kasti külge pandud, tahtsin pääseda internetti, aga võta näpust!, isegi elioni tehniku juhendamine ei aidanud, ei teagi miks, nii saigi sellel kastikolakal juhtmed küljes võetud ja silma alt ära pandud, et eks homme ... ja siiani kasutan vana, keda kirudes mu sõnavara on suuresti täienenud ja hoiab mu vererõhu vajalikul kõrgusel :D

Aga arvuti arvutiks - polegi teda õieti nii väga vaja, ja vajalikud toimingud saavad ikka tehtud. Hullem asi hoopis see, et kevad tuli kuidagi ruttu ja ootamatult :P

Vaatamata sellele, et sel kevadel ei ole külvanud ühtegi seemet,

pole uurinud ühtegi kataloogi ega tellinud ühtegi taime, tellisin endale uue aiakäru ja isegi riisusin natuke, et kärutäie sodiga sisseõnnistada algavat aiahooaega :)
Ime küll - talv läbi vabalt oma suva järgi lillepeenardel möllanud berna pole peaaegu mingit kahju tekitanud, isegi mutid on aiast eemale peletatud, ainult mõni hunnikuke lillepeenardes, see-eest jõepoolne ala on ikka täiega ülesküntud.
Sodi on muidugi palju, aga nagu ikka - kord sajab, siis külm tuul ja vahel tekib tahtmine lihtsalt laiskust hellitada.
Krookused hakkavad juba õitsemist lõpetama, kodustatud heinamaa juba rõõmsalt rohetab, natuke hilinenud varajased nartsissid, nupud näha, aga ju neid ka laiskus tabanud, ühtki õit veel avanenud ei ole.

Kivi all kükitav kaktus ka täie tervise juures, kuigi kahtlesin, et kas see koht sobib - see ju asub minu aia "kamtšatkal" ja ka päikest saab ainult pool päeva.

Suur üllatus aga ootas mind tiigis, Peale jää sulamist mõned päevad hiljem (pildid tehtud 15-ndal) ulpis madalamal kohal mitu konnakudekogumit!

Minust natuke hoolsam on bernapoiss, kas ei olnud võõrasema taimed kunstipäraselt istutatud või ei meeldi need lilled, aga ...
ise vaatab üpris patukahetseja näoga kaugemalt, kuda ma mulda tagasi potti panen ja ellu jäänud taimed tagasi istutan.
(Tänaseks on potist kogu muld välja kaabitud - ju siis ikka vale muld oli, ja võõrasema taimekesed vist nahka pistetud, isegi täissööta saavad koerad vajavad kevadeti vitamiine :)

Tehtud ja tegemata pattude lunastuseks toodi mulle siis kondike :)


See on vist kujunenud juba needuseks - nii kui ma miskit oma blogisse kirjutama hakkan, nii tuleb keegi või miski vahele, mul selle kevade jooksul juba kümmekond lõpetamata postitust hapneb draft´is. Sedagi lõpetan juba neljandat päeva, Arvan, et aitab, sõbrad igavlevad.