Vaatamata oma nohusele ninale rõõmustasin nagu pöörane, et sain oma prillid ka lõpuks kätte - näen nüüd mida ma taldrikult endale suhu topin (ime, et ma endale kahvlit selle aja sees kordagi kõrvataha ei toppinud)
Esimene asi, mida tegema asusin, oli kardin - kaua võib akna ees kile rippuda, ei näe õuegi.
Pool päeva tihket sõlmimist ja teine rida lõnga paigas, tegin endale topeltkohvi ja istusin aknalauale varese toimetusi vaatama. Neil juba nädal tagasi pojad munast koorunud ja veel üpris saledal varesemammal tegemisi palju - tema pesal istumise aegu on ju maja ees hulk maad üles songitud ja uued taimed istutatud.
Tahtsin kangesti näha, kas mu kadakate valik ka varesemammale meeldib ja hakkasin akent avama, no ei ole mul ümbernurga vaatamise silmi, ja lükkasin kogemata oma suure helmekarbi põrandale... aga jumal ei ole kindlasti eestlane, minu 1522 helmest potsatas karbiga põrandale ja ainult 1!!! helmes põrkus karbist välja põrandale!
Läksin tegin veel ehmatuse leevendamiseks ühe topeltkohvi, istusin oma helmekarbi kõrvale põrandale ja hakkasin neid siis helmetrossile ajama ja... üks pudenes pooleks, siis teine... kallasin osa põrandale ja umbes kolmandik helmestest poolikud?!! Kas tõesti 40 sm kõrguselt kukkumine põrutas mu suurte sekeldustega saadud helmed katki? hakkasin siis uurima viimase saadetisega saadetuid, mis veel värvimata. Pealtnäha terved mis terved, aga kui mati pinna märjaks tegin ja vastu valgust vaatasin, oli ilusti mõra näha. 62-st helmest tervelt 27 mõralist, kollased ja beežid aga kõik viimseni terved.
Vot siis sai mul mõõt täis ja lennutasin kogu karbitäie põrandale!!!
Ma olin valmis autole hääled sisse lööma ja sõitma HH rahvale teed põrgusse näitama - vähe sellest, et mu telefoniarved valesti ja vähem saadetute õiendamisest ületavad helmeste hinna, on saadetud ka praakhelmed!
Aga jäi minemata - mu kallis mees, selle asemel, et vaadata korvpalli, kükitas põrandal, korjas kõik terved karpi, sortis poolikud värvide kaupa hunnikusse ja liimis nad ilusti Kleberiga kokku - 217 helmest!!!
Taevake, on ta tõesti nii hea mees või täitsa loll mees?
Enam ma topeltkohvi ei teinud - ronisin oma arvutilaua alla konjakivarude kallale ja siiani mõtlen, kumb siis ikkagi...
Nüüd tahaks hirmsasti pähklitega šokolaadi...
Aga ikka olen täitsa tige - HH on nüüd mulle pool pudelit liimi võlgu!!! Eks homme näeb, kas rahunen maha või läheb sõjaks