Enam ei ühtki sõlme, pärlipidurit ega lõikamata lõngajuppi! Ainult veel helmed ülemises osas paika nihutada, aga see saab tehtud siis kui ka (viimasel pildil natuke näha) seinavalgustite klaasid ja kogu aknaseina ära värvin. Piltidel pole küll see, milline ta tegelikult välja näeb, aga nats aimu tast saab. Esimesel pildil näha ka üks mõlemal pool akent olevast valgustist, mille klaasid ka kavas värvida.
Rahul olen, et töö sai lõpuks tehtud, aga rahul ei ole, et pidevas helmepuuduses ei saanud teha sellist nagu esialgu oli plaanitud. Lotost juba tänasin, ligi 1500 pärlipidurit, mis töösse läksid (nende kinnipitsitamine arendas tublisti mu käelihaseid) kergendasid mu tööd tunduvalt ja tänu neile mu kardin täitsa kassikindel - ennem võib lõng katkeda kui mõni sõlm lahti tulla. Tänud ka Silverpointile Toho kuubikute ja india helmeste eest!
Kass rahul, saab ilusti narmaste vahelt aknalauale päikest võtma lösutama, aga mees ühmas, et käib kah, igatahes ilusam kui kile, mis mitu kuud akna ees rippus. Aga tal ka täitsa kama, kas akna ees kile või kardin, peaasi et valgust tuppa tuleks.
Kilet enam akna ees ei ole. Ah kui hea on aknast välja vaadata! Paistab, et selle kardina tegemine on minusugusele uudishimulikule vanamutile ainult ajendiks peale passimiseks, kes kuhu läheb ja kellega ning kes naabritel külas käib. Nagu ka müüri ladumine oli ainult selleks ette võetud, et naabriga päevad läbi külauudiseid jahvatada. Noh, kui seejuures ka miskit valmis saab, on lisaboonus.
Ja lotosele minu suurimad tänud - kui ta poleks mulle neid pärlipidureid või -kapsleid, mis nime nad ka iganes ei kanna, tellinud, oleksin vist kõik sarvilised põrgust välja mananud ja sellisest töötempost ei saaks unistadagi. Kuna kristal feza venimine on iga lõngajupi kohta ettearvamatu, siis pean teised lõngad sõlmima jooksva sõlmega ja ei saa neid enne kinnitada kui kõik helmed niitidel, siis ei kujuta küll praegu ettegi, kuidas neid sõlmi pidama oleksin saanud.
Vaatamata oma nohusele ninale rõõmustasin nagu pöörane, et sain oma prillid ka lõpuks kätte - näen nüüd mida ma taldrikult endale suhu topin (ime, et ma endale kahvlit selle aja sees kordagi kõrvataha ei toppinud) Esimene asi, mida tegema asusin, oli kardin - kaua võib akna ees kile rippuda, ei näe õuegi. Pool päeva tihket sõlmimist ja teine rida lõnga paigas, tegin endale topeltkohvi ja istusin aknalauale varese toimetusi vaatama. Neil juba nädal tagasi pojad munast koorunud ja veel üpris saledal varesemammal tegemisi palju - tema pesal istumise aegu on ju maja ees hulk maad üles songitud ja uued taimed istutatud. Tahtsin kangesti näha, kas mu kadakate valik ka varesemammale meeldib ja hakkasin akent avama, no ei ole mul ümbernurga vaatamise silmi, ja lükkasin kogemata oma suure helmekarbi põrandale... aga jumal ei ole kindlasti eestlane, minu 1522 helmest potsatas karbiga põrandale ja ainult 1!!! helmes põrkus karbist välja põrandale! Läksin tegin veel ehmatuse leevendamiseks ühe topeltkohvi, istusin oma helmekarbi kõrvale põrandale ja hakkasin neid siis helmetrossile ajama ja... üks pudenes pooleks, siis teine... kallasin osa põrandale ja umbes kolmandik helmestest poolikud?!! Kas tõesti 40 sm kõrguselt kukkumine põrutas mu suurte sekeldustega saadud helmed katki? hakkasin siis uurima viimase saadetisega saadetuid, mis veel värvimata. Pealtnäha terved mis terved, aga kui mati pinna märjaks tegin ja vastu valgust vaatasin, oli ilusti mõra näha. 62-st helmest tervelt 27 mõralist, kollased ja beežid aga kõik viimseni terved. Vot siis sai mul mõõt täis ja lennutasin kogu karbitäie põrandale!!! Ma olin valmis autole hääled sisse lööma ja sõitma HH rahvale teed põrgusse näitama - vähe sellest, et mu telefoniarved valesti ja vähem saadetute õiendamisest ületavad helmeste hinna, on saadetud ka praakhelmed! Aga jäi minemata - mu kallis mees, selle asemel, et vaadata korvpalli, kükitas põrandal, korjas kõik terved karpi, sortis poolikud värvide kaupa hunnikusse ja liimis nad ilusti Kleberiga kokku - 217 helmest!!! Taevake, on ta tõesti nii hea mees või täitsa loll mees? Enam ma topeltkohvi ei teinud - ronisin oma arvutilaua alla konjakivarude kallale ja siiani mõtlen, kumb siis ikkagi... Nüüd tahaks hirmsasti pähklitega šokolaadi... Aga ikka olen täitsa tige - HH on nüüd mulle pool pudelit liimi võlgu!!! Eks homme näeb, kas rahunen maha või läheb sõjaks
