Ega rohkem pilti saanudki püüda...
Jätke aga nõud pesemata ja võib loota, et tuleb veel külalisi, mida suurem hunnik kraanikausis, seda kaugemalt.
Seekord siis sõbrannad - need mu interneti igahommikused tereütlejad, need väga ammused, vahepeal kaotatud ja lõpuks interneti teel odnoklassiki kaudu hoopis igast euroopa nurgast jälle kokku kogutud.Lobatoristide põhituumik.
Kuna olen mitmeid kordi meie kokkusaamistest eemale vingerdanud, siis ka sel korral ütlesin Bartselonasse sõidu ära - mul ju ribid katki ja majanduslik seis, et vaja ehitada ja sada põhjust otsa. Imelik öelda, et peamiseks põhjuseks laiskus, mu rännuisu on täitsa otsas.
Nüüd nad siis jälle siin. Et uurida, kas mitte ei peaks musta looriga kübaraid tellima hakkama. Leides mu veel elusa ja tervena eest, arvasid üksmeeles, et eks siis vilets majandusseis süüdi ja koukisid termosest (ime, et seda "pommivutlarit" lennujaamas ei konfiskeeritud) hiigelsuure täidetud kana, tsellofanis. Keegi oli mu "kanaarmastust" mäletades mingist restoranist tellinud ja termos ka sealt "renditud".
Kuna mina olen selle seltskonna esimene "luudepurustaja" ja järelikult "aukohal", tõmmati loosi, et kes mida teeb ja asusid tegutsema. Seljaopist veel kange poeg, nähes seda imelikku kanapakki, otsustas igaks juhuks grill-liha pakiga õue jalga lasta. Ja ega mu majja rohkem ei mahugi kui viis naist.
Kana pandi restile ja topiti ahju, kuna ma pole kunagi tervet kana selles ahjus küpsetanud, siis süvenesin manuaali ja valisin kanaprae pildiga küpsetusrežiimi. Kuna igal ühel mu külmiku sisule lisaks ka midagi hõrgutavat kaasas, siis otsustasime katta lauad õue, ilus ilm ja laudu rohkem.
Unustasime vahepeal kanaprae, enne kui ahi piiksuma hakkas. Rabasin fotoka ja nagu ikka - akud tühjad, parasjagu uusi akusid aparaati toppides, hakkas üks lobatoriste kana ahjust... ajalooline hetk, et importkana pildile saada... sorry, importõhupall, mis enne kui ahjust välja sai, sisinaga lõhkes.
Õnneks see "kanapomm" ei tekitanud suuri kahjustusi, ainult sodi täis praeahi ja ehmatusega mingisse kastmekaussi pudenenud kaks akupatareid.
Natuke ärevat arutelu, kes pidi küpsetuskotile augukesi lõikama ja kas ikka küpses õige programmiga ja kas kaste...
Lõbu laialt. Sai meenutatud, klatsitud, söödud-joodud ja pisaratega ära saadetud.
Kui järgmisel päeval seda lõbusat seltskonda veel lõunapaiku välja magasin, pistis mees mulle mobla pihku. Üks mu kallitest sõbrannadest, eirates lennukis mobiili kasutamise keeldu, helistas, et öelda - mulle kingituseks toodud pintslid lendavad.
Prantsusmaa poole.
5 pintslit, kindlasti maailma parimad... nagu mu sõbrannadki.
Õhtuks jõudsin oma tulbid maasse tippida. Kõik.
Teate seda Tallegi reklaami:
“Mis sulle suvest meenub?” “Kana”
“Mis sulle sügisest meenub?” “Kana”
....
Kui minult küsida, mis mulle sellest sügisest meenub – arvan ka, et kana.
Importkana ja lendavad pintslid.
6 kommentaari:
No näedsa. Ise räägid, et ei armasta sügist. Vaata nüüd ise kui ilusad on su puud-põõsad ja Su sõbrannad ja kõik need päevad, mis koos olite. Ja kana ka :D
:D Väga tore lugemine, küll sul ikka juhtub vahvaid asju :P
:)
a pintsleid (erinevalt kanast) saab ka postiga saata. nädalaga jõuab kenasti kohale.
Jälle vats haige...kohati tekib kahtlus, et pool on juurde mõeldud, aga siis jälle, et selliseid asju ei suuda ükski inimene niisama välja mõelda. :o))
Aga jah, mulliümbrikus, mugavalt ja üsna odavalt.
Aga puude piltidest, kas see esimene on viirpuu? Mu hoolealuses aias on maja põhjaseina ääres samasuguste lehtedega puuke, pole 5a õitsemisemärkegi ilmutanud ja iga sügis lähevad lehed varakult inetult pruuniks alates servadest ja pudenevad. Sellist ilusat rohelist lopsakust, marjadest rääkimata, tal pole. Milles võiks asi olla?
See on harilik viirpuu, mis põhjusel ta Sul ei õitse, küll arvata ei oska. See koht, kus nad kasvavad, ei ole küll neile eriti hea, aastatega puude vahele täitsa varju jäänud, aga igal aastal õitseb rikkalikult ja lindudele heaks talviseks toidulaoks.
Aga kiiksuga inimesel on ka kiiksuga sõbrad. Nendega kohtumisest võiks alati pika humoristliku jutu kirjutada, juba nende elufilosoofiast annaks paksu raamatu välja anda :))) Olen paaris teemas neist KK-s juttu teinud.
Väga mõnus oli lugeda. Naljakaid asju juhtub ju igal meist, aga oskust seda nauditavalt edasi rääkida küll mitte.:)
Postita kommentaar