Ma ei ole just suur luule armastaja ja koolis nägin ikka omajagu vaeva kohustuslike luuletuste päheõppimisega, Majakovskiga seoses sain isegi väikse skandaaliga hakkama, no mõistus tõrkus seda nõukogude punast passi ülistada ja vaatamata sellele, et enne magama minekut oli luuletus kenasti peas, õpetajale vastates ei tulnud küll rohkem meelde kui esimene stroof (mida praegu ei suuda meenutadagi)ja kui õpetaja nohhitas, et edasi... ning ma ikka ja jälle seda esimest rida kordasin, sai mul lõpuks hing täis ja pahvatasin: ... ta peesse saadaksin vist! Rohkem edasi ei küsitud, hea, et sel ajal enam kedagi siberisse ei saadetud, imekombel isegi koolist ei visatud välja.
Kuigi hiljem olen suurema osa tema loomingust ikka läbi lugenud, pole mulle miskit meelde jäänud, ka teiste luuletajate loomingust miskit, Liivist ainult mõned read.
Aga eile öösel "avanes" mu ajusopist viimase Peterburi külastuse aegu (95? 96?) kingiks saadud Jiménez´i kogutud luuleraamatust ridamisi mingeid sügisega seotud stroofe. Ei saa isegi kontrollida, kas nad erinevatest luuletustest või ühest, ma ei mäleta isegi kellele ma juba tükk aega tagasi selle raamatu edasi kinkisin.
Aga siin siis veel jupike sellest, mis ma mälu järgi arvutisse öösel pea kella viieni tippisin ja salvestasin.
Tänase päeva meeleoluga just kohased värsid, mulle hakkab juba täitsa meeldima see sügisnukruses mõnulemine, ilusad värsid ja lõpphead söögilõhnad, kõht täis, siis võib õue päikest hingama minna:)
Душе все роднее мглистый
закат над листвой сухою.
Коснись меня, луч осенний,
своей потайной тоскою!
Деревья сырого сада
размыто сквозят в тумане
и кажутся нареченной,
с которой все ждут свиданья,
и тянутся листья с тропок
подобно живым ладоням...
Листком обернемся, сердце,
и в палой листве потонем!
Haa! googeldasin ja leidsin internetist selle raamatu! kogu sisu ka, nii hispaania keeles kui vene keeles kirjas, eks õhtul saan üle kontrollida!!! :)
4 kommentaari:
No ON ju see sügis ju ikka ilus, eks?:) egas muidu erinevad luuletajad temast nii palju ja nii kenasti ei kirjuta.
jajah, eriti kenasti kirjutada oskab ikka eestlane
".. hall on taevas ja hall on maa,
sajab ja sajab lõpmata..."
:D
mõned aastad tagasi käisin pärnus ühel sügiseõhtul - fred jüssi näitas oma pilte ja rääkis paar sõna, vahele luges mikk mikiver sügisluulet ja katkeid muudest teostest ning lisaks olid ka miskid muusikalised vahepalad. taustaks ikka fred jüssi sügisefotod. vot ja see luuleosa oli selline, et mul tuli kogu aeg naer peale - aina hall ja masendunud ja sünge ja kurb. siis ma mõtlesin küll, et huvitav, mis inimesed need on, kes selles tegelikult nii ilusas ja puhtas aastaajas aina süngust ja inetust näevad - ma pole sellest kunagi õieti aru saanud.
kunagi aastaid-aastaid tagasi ilusal sügisesel ajal keskkooli lõpuklassides mihhailovskojes ja teistes "puškini kohtades" käies tundsin ma jälle, et sellest saan ma aru -ilus, puhas, karge, värviline, tark...
Noh, eks see piirjoon ole ju õhkõrn. Vahest on nii, et lähed õhtul just värvi võtnud puudega magama ja siis tuleb äge tormivihm ja kõik on raagus, porine ja hall. Päevapealt. Võib-olla need luuletajad olid ilusail päevil oma "vines" ja klaarisid just halliks ajaks, et jälle looma hakata :oP
Postita kommentaar