Vast on mõnele abiks
Pojenge ma armastan - ilusad läbi suve, õied veel boonusena lisaks kui need muidugi pole täidisõied :), ainult nende mahalangenud kroonlehtede hulga pärast oligi pojenge mu aias ainult kümmekond lapsepõlvekodust pärit sorti. Lisaks oma ilule ka minu aia kõige vähem "poputamist" vajavad lilled.
Haigusi neil pole olnud ja kahjuritest siiani teada ainult sipelgad. Ega ma pojengide kasvatusest suurt teadnudki peale kodunt saadud mõne hooldamise harjumuse:
1. Vanu põõsaid jagada kas varakevadel (enne kasvude ilmumist, kergem just hästi vanu puhmaid tükeldada) või sügisel, erandiks ka mõned juured kaevatud soovijatele kesk suve, mis õnneks kõik ka korralikult kasvama läinud - ärge teie seda tehke :D
2. Ümberistutamisel haruta juuremugulaid vähemaks, et oleks ruumi juurtel areneda - mugulad on ainult "toidulaod" ja kui neid tihkelt koos, siis jääb juurekasv nõrgaks ja pojeng hakkab kiratsema
3. Istutusauk tee varem valmis, et sinna pandud kõdusõnnik või kompost jõuaks vajuda. Panna lehtpuutuhka, hea kui ka söetükke hulgim sees. Kui auk vajunud (hea see veel ka tihendada), siis täita augu servani mullaga. enne istutamist kasta korralikult, teha juurele mulda paras auk, nii et juurekael oleks 5-7 sm sügavusel ja katta juuremugul pool kõrgust mullaga ja peale lillavees pestud liiva.
Varred jätsin sügisel lõikamata, lastes neil rippuda põõsa sidumis nöörile ja raputasin põõsa ümbrusse tuhka. Ma selline laisake, aga enamus talvi kattis lumi selle inetuse.
Kevadel kohe lume sulades lõikasin varred, kaapisin rehaga liiva vähemaks, asendades see uue pestud liivaga, tiba tuhka vahele. Peenraid kobestades lisasin ka natuke komposti. Väetasin ainult paar korda lehtede kaudu enne õitsemist täisväetistisega ja korra peale õitsemist (3 nädalase vahega)sügisväetisega. Kuna laisake, siis noppisin ka õienuppe natuke vähemaks (peale õitsemist vähem koristada) ja toestasin nööriga varred maasse löödud vaia külge, et õite raskus puhmast ei lõhuks, peale õitsemist lõikasin äraõitsenud õied ja kogu moos. Rohkem ma neist ei teadnud ja midagi rohkemat ka teha ei olnud vajadust. Suurem osa hooldusest oligi nende äraõitsenud kroonlehtede koristamine.
Uurima hakkasin pojengide kohta siis kui ühel vihmasel suvel mõned õienutid läksid pruuniks ja ei avanenud.
Siis sain alles teada, et pojengide sage kimbutaja on nii varre põletik kui ka õiepungade mädanik.
Tookord sain õiepungade mädanikust lahti lihtsalt - lõikasin need mõned haiged nupud ära.
Kui müügile tulid lihtõielised, siis enne kui uued juurikad ostsin, uurisin nii internetist artikleid pojengidest kui ka pärisin tuttavatelt, mis võiks neid kahjustada ja mis millegi häda vastu võiks aidata. Teen alati endale selgeks kuidas hooldada neid, keda kavatsen aeda tuua, et mitte teha juba alguses midagi valesti, see toob hiljem lisatööd juurde ja mina tööd ei armasta.
Lühidalt siis mida peaks tegema ja mida ei tohiks teha:
1. otsida hea õhurikas kuid tuulevaikne päikesepaisteline (võib olla vähene keskpäevane vari, osa looduslikke õitseb ka varjus) koht ja valmistada istutuskoht ette juba siis kui pähe tekib endale pojeng muretseda. Seda muidugi siis kui su maa ei ole üle poole meetri rammusat huumusekihti, ka siis soovitati panna paar ämbrit kõdusõnnikut. Kergele liivasele maale lisaks savi ja savisele lisaks liiva, lisaks mulla-komposti-sõnnikule ka spl raudvitrioli, tl kaaliumkarbonaati, liitrijagu puutuhka ja kui on, siis ka poole kilo jagu kondijahu (mul veel väiksed varud olemas), pojeng tahab natuke happelist ja parim keskmiselt 6,5pH.
aiataimede entsüklopeedia
2. Istutussügavusest oli juba juttu - 5-7 sm, sest sühavamale istutatuna õitseb kehvalt või üldse mitte, kõrgemale istutades õitseb küll, aga juurestik areneb halvasti ja puhmas võib jääda põdema.
3. Soovitavalt istutada ainult sügisel. Noh, ka kõik kevadised juurikad (mul neid enamus) on väga hästi kasvama läinud.
4. Pojenge ei tohi üleväetada. Vanematele põõsastele mullastruktuuri parenduseks kobestada mulda komposti, millele lisada natuke väetist - enne õitsemist täisväetist ja peale õitsemist ainult KP (sügisväetist).
Minu märkus - pole neile pojengidele sugugi lämmastikku vaja anda, nagu ma vahepeal vene foorumitest lugesin, arvatakse, et kevadel antud lämmastikuga väetis võib soodustada vihmasema ilmaga õiepungade mädanemist ja varrepõletikku.
5. Haigustest ei hakka oma kogutud näpunäiteid ümber kirjutama-tõlkima - kuna endal kogemused puuduvad, panen mõned lingid. Kui aru ei saa, siis võin vajadusel tõlkida.
Minu märkus - eksperiment viirusekahtlusega "Jan van Leeuwen"-iga igatahes ei tapnud taime :), siiani terve ja õitseb kenasti. Vahepeal tohterdasin ka veel üht, kelle lehtedele ilmus sügisepoole heledad laigud - pojengi ringlaiksus, lõikasin haiged lehed kohe välja ja põletasin, sügisel lõikasin kõik lehed, võtsin puhma juurtelt mulla, lõikasin varred mugulateni maha, kastsin kange küüslaugu lahuga, millele lisasin kümmekond tilka granaatõuna (Muhedikult saadud idee) koorest tehtud piiritusetõmmist, raputasin peale natuke tuhka ja katsin kõik mulla asemel kaaliumlillas pestud liivaga. Rohkem laigulisi lehti pole olnud.
Eelmisel sügisel esines mõnel pojengi viltrooste. Lollil inimesel tulevad vahel lollid mõtted - kuna aias ringi jalutades jõin just keefiiri, sumasin ülejäänu pakist pritsijasse, natuke rohelist seepi juurde ja liitrijagu vett ka, märgasin lehed nii ülalt kui alt, jätkus ka naabertaimedele ja nagu kuu hiljem pidevate sadude ajal selgus, et see keefiir läks asja ette - mu postipeenras, kus ma pojenge pritsisin ja oma portsu said ka seal asuvad kanada roosid, ainsana jäi poengidest eemal olev Robusta keefiirita ja selle lehtedele tekkisid roostelaigud.
Lugemist pojengi haigustest: vene keeles ja ka eesti keeles
Väino Pallumi jutt Maalehes
Mosaiikviirusest juttu Aiaklubi foorumis :
Enamjaolt on vana aia pojenge kimbutamas kaks haigust:
1)Kurgi mosaiikviirus, lehed on kaetud marmori kivi meenutava mustriga. Seda haigust enam ei ravi.Taimed on kidurad, õitsevad väheselt või üldse mitte. Võiks ülesse kaevata ja hävitada, kuna levib ka teistele taimedele taimemahla kokkupuutel (kasutate samu aiakääre,millega pojengi lõikasite)
Annan veel mõned väga head vene lingid pojengide hooldusest ja haigustest:
Üks parimaid linke, kus võib pojengidest teada saada kõike haigused ja ravi
väike artikkel juttu jahukastest ja näriliste kahjustustest
siit saab teada enamuses aias kasvavate taimede kohta
Kahjuks ei ole enam minu lemmik aiafoorumi, kus ka ise aastaid osalesin
Veel üks märkus: aiakääre ja nuge võib desifitseerida Des insurance2000 vahendiga
Siin mõned mu eelmisel aastal vaasi lõigatud nupukest ja nii nägin õied ära. Ka sel aastal ei lase ma oma noorukestel veel õitsema minna, tugevamatele jätsin ainult ühe nupukese ja need lõikan ka jälle vaasi avanema - uudishimu, sinu nimi on naine :D
Peast ma ei oska nende sorti öelda, õnneks neil nimedega kivid kõigil olemas :)
Kuna mu silmad väsivad arvuti taga ruttu, jäi siia kirja panemata üks omapärane eksperiment.
2007-nda kevadel saadute hulgas ei läinud kasvama "Jan van Leeuwen". Ajas välja paar peaaegu valget kasvukest, mis olid keerdus ja krimpsus. Hirmust, et äkki mingi viirus, võtsin juure üles ja viies lõkkeplatsi ka enamus mullast.
Kuna Moskva botaia töötajad enamuses olid arvamusel, et küüslauk võibolla ravib ka viirushaigusi, purustasin kümmekond mugulat ja pistsin juure mõnekümneks minutiks parajalt kange lahu sisse, viies koos ämbrikesega aia tagasoppi, kuhu oli plaanis ta teistest eraldi istutada.
Teate, ma unustasin selle juurika hoopistükkis ja avastasin alles augusti lõpul. Vedelikku järgi jäänud ainult sm jagu põhjale, pool juurekesest kuivanud (lõikasin ära ja kuivatasin lõikekoha) ja jupikese pistsin igaks juhuks mulda.
Eelmisel kevadel jälle üks heledam, aga rohelist tooni kasvuke. Arvates, et nagunii äraviskamisele kuuluv, kastsin suve jooksul paar korda üpriski kange küüslauguveega. Varreke pidas vapralt sügiseni vastu ja kasvas üle paarikümne sm pikaks.
Sel aastal näeb välja selline
Ühel varrel pruunikad täpid, aga kaks täitsa sordile omased lehed ja värvus (mul uus terve ka olemas), tingimused pole tal just kiita, võrdlemisi tuulises ja jahedas kohas, hanemaja taga, kus savipinnale laotatud 2x peenravaip ja sellel kärutäis mulla kompostisegu, talveks ei katnud ja hanemaja katuselt varisev lumi sulas nädala jagu hiljem.
Eks tohterdan edasi ja vaatan, mis saab, eks ta mul haneaia lilleks jääbki. Aga see visadus on hämmastav ja väärt poputamise vaeva.
12 kommentaari:
Jah, kõik korralikult kirjas ja olemas. Oma kogemustest võin öelda, et see sügav ja põhjaväetiste-ja muuga istutusauk ongi kõige olulisem. Taim saab pikkadeks aastateks varuväetised, ajab oma juured sügavale maapõhja, kus alati on ka seda vajalikku niiskust. Kannatab välja nii talve kui põua. See kehtib ka paljude muude pikaealiste taimede puhul. Erinevalt Sinust, ei anna ma neile enam pealtväetisi. Olen pojenge ka igal ajal istutanud, kui kõik õigesti teha, ei juhtu nendega reeglina midagi. Ja noori ei lase samuti varrel õitsema.
Mulle ka pojengid meeldivad, aga eelistan samuti lihtõielisi. Nad on tükk maad elegantsemad ja graatsilisemad kui need rasked, täidetud ja mu meelest mõnikord lausa pealetükkivaks muutuvad täidisõied. Aga see on muidugi maitseasi- mehele meeldivad just viimased ja nii on ka neid meie aias. Üldse kokku (ma vist pean ka lausa lugema) mitte üle 10, liigid siis pealekauba.
Eh, ma kogun küll hulga andmeid, kirja panen tavaliselt väga lühidalt ja nüüd kirjutades lugesin sellest raudvitriolist, mis kõik need aastad on märksmata jäänud.
Mul ei ole ühelegi pandud.
Kas see on ainult lehevärvuse pärast või ka mingiks muuks pojengi kasvuks vajalik?
Ja kas on vajalik, võimalik ja kuidas seda rauada hiljem neile anda?
Raudvitrioliga võib kevadel enne kasvu alustamist taimi ja maapinda pritsida. Kui seda hiljem teha, siis värvib lehed ära, aga ega ta lehti ei kahjusta. Noh, raua headest omadustest on palju kirjutatud, aga pojeng saab ka ilma selleta, kui mulla pH õige on, väga hästi hakkama. Ja kui nad Sul niigi ilusad ja terved on, ei maksagi minna head paremaks tegema. Tavaliselt see ei õnnestu.
:D Oled Sa näinud oma taimedega täitsa rahul olevat aednikku - alati on tahtmine, et nad paremad välja näeksid, kuigi jah, see aeg ja töö, mis ma aiale pühendan, on ikka häbematult vähene. Kevadel lähen küll käima, aga enne sügist on juba vedru mahakäinud.
Ega nad mul kõik head välja näe, kirjutasin jutu juurde - üks mul täitsa äbarik
Mul on küll täna väga kiire päev (nagu alati nädalavahetustel) aga mõtlesin, et ega ma ikka nii väga isekas ka olla ei tohi.
Raudsulfaat tõrjub kärntõbe, puuviljamädanikku, lehelaiksust, jahukastet, viltroostet, muid lehe-ja varrepõletikke, erinevaid hallitusi jne. Rauavitriol hävitab ka putukaid ja pärsib samblike ning sammalde kasvu. Pritsitakse ka marjapõõsaid ja roose.
Ja kui nüüd vaatasin oma ülestähendusi, siis leidsin, et hilissügisene taimede pritsimine on hoopis tõhusam, sest 3-5% raudsulfaadi lahus hävitab haigusetekitajad ja kahjurid enne, kui nad jõuavad end talveks taimele väi taimejäänustele sisse seada. Ka jõuab ta ise (ikkagi mürk, mis siis,et mikroelement) ise laguneda.
Ja veel. Paljud inimesed ei tea, et saialill on üks viiruste vaheperemehi. Ta aitab hävitada küll igasugu mädanikke, aga teda ei tohi kunagi istutada nende taimede lähedusse, mis on viirushaigustele vastuvõtlikud- liiliad, pojengid.
Vaatasin seda haigekest kah ja mul tuli üks mõte. Inimestele on üks väheseid viirushaiguste vastaseid vahendeid granaatõun. Nn kõhugripi ainus tõhus ravim on selle koore üsna kange tee (tõmmis). Et kui proovida seda taimekest ka niisuguse lahusega kasta. Ja mahla võiks ka kasutada. Niikuinii ju eksperimenteerid.
Saad sedasi veel tõsise avastuse autoriks:D
Meil algab kohe tõsine äike, hoian seni arvutist kaugemale.
Aitäh, eks proovin siis ka granaatõuna tõmmist ja mahla, teen igaks juhuks ka rooste tõrje ja veel ühe ergutusväetamise. Sügisel istutan ka natuke paremasse kohta - no mitte ei uskunud, et umbes 2x3 sm suurune juurejupp ellu jääb.
Ega ei oska öelda, millal oleks parem looduslike liikide seemned maha panna, sain eile maakera vastaspoolt kümmekond seemet ja ei oska nendega nüüd miskit peale hakata.
Liikide seemned vajavad kindlasti külmaperioodi läbimist. Aga kuidas seda täpselt teha,pean veits täpsustama. Õhtul siis....
Olen patune. See väärt venekeelne pojengiraamat on mul kuskil kastis ja täna ma enam ei jõua teda otsida. Kui Sa homseni kannatad, siis kirjutan, mis leidsin.
See lagodehhi pojeng, mille täna blogisse riputasin on mul külvatud endal. Sain ta seemned sügisel, pistsin nad sügavkülma ja külvasin kevadel. Looduses nad ju külmuvad suurte miinuskraadide juures. Tärkasid nad külvikastis enamuses samal aastal ja peale külvi kaotasid üsna ruttu idulehed. Mõtlesin, et hukkusid mingil põhjusel, aga järgmisel aastal kasvatasid nad juba ilusad lehed ja siis oli näha, et idanes veel paar seemet. Nüüd annab ta isegi isekülvi kui kuprad peale jätan, aga ma isegi ei tea, kas need on eelmise või üleelmise aasta seemned. Sama lugu oli põõsaspojengiga. Kahjuks pole ma seemneid kunagi kevadel saanud. Aga võibolla neid hoitigi külmkapis? Siis ilmselt pole enam vaja midagi teha. Leotad päevakese lillas vees ja siis külvad.
Ma niipalju uurisin ise ka välja, et parim aeg värskelt valminud seeme sügisel kohe maha panna. Natuke teeb nõutuks, et seeme on värske (Austraalias on sügis), paar nädalat ainult teel olnud ja kas panna maha praegu või augustis. Aeg on nihkes, tuleb vist niiskesse liiva panna ja sügisel osa maha ja osa külmikusse?
Need on venemaalt sinna viidud ja hästi kohanenud Paeonia anomala seemned (saadeti, et selle pojengiga saavat kõige paremini ravida artriiti :D)
noh, see ju peaks hiigla kuulus ja tuntud ravimtaim marinj-koren olema.
Aga hea düsenteeria ravim. teist õhtut loen erinevaid linke, aga kuskil ei iitsatatagi artriidist. Kusagilt lugesin, et alles 20 a. pärast juuremugulaid korjata :)
Igal pool sama jutt - seeme kohe mulda.
3 seemet panin juba mulda, 5 külmikusse, 5 niiskesse liiva ja 2 panen niisama sügisel mulda. Saab, mis saab - kõhuhädad ei kimbuta ja vaevalt 20.a. pärast veel elus olen, hea oleks küll kui õied ära näeks, väga ilus pidi olema küll ja huvitav, et mina pole temast mitte miskit kuulnud ega näinud :)))
Hea vähemalt, et alpakalõnga ümbrikus seekord polnud :D
Postita kommentaar