on vaieldamatult vesiroos - pole teda vaja ei rohida ega kasta ja ei vaja ka toestamist :)
Õitsevad kaua, õied ka väga ilusad ja neid parasjagu, ei tekita õierohkusega peavalu. Hea laisal aednikul lihtsalt istuda ja kohvetades neid imetleda ning vaadata kalade lupsulöömist. Ega ma üksi tiigikaldal istu, see ka kasside ja berna lemmikpaik, Kooretilk on juba kolm korda tiigis kupsus käinud - hasart tabada mõnd kiili või kala paneb kassi unustama, et vesi märg. Või meeldibki talle vesirooside vahel näkineidu mängida?
3 kommentaari:
Nu aga need pildid?
100% nõus sinuga :D
Mul kutsikas on vesiroosidega üsna õrnalt ringi käinud - aga kõik õlejäänud tiigiasukad, mis madalas vees pottides olid, on välja kistud. Vot ei meeldi talle, et vees mingid potid on - plats peab puhas olema :D Vesiroosid vist nii sügaval ja suurtes korvides, et neid ta ei puutu. Aga muidu suplemas käib küll igapäev :)
Aga naabrinaine on oma noore peniga püsti hädas - nii kui mõni vesiroos õitsema läheb, on penilane vupsti tiigis ja tirib õie küljest ära ja tassib perenaise voodi ette :D
Pilte ujuvast kassist või vesiroosidest?
Vesiroose olen juba pildistanud nii näost, kuklast kui ka külje pealt, aga millegipärast kass siis vette ei roni kui fotokas käes :)
Ja pealegi fotokaga õue ei roni - see nädal hirmnutused päevad, võid ise arvata, palju seda taevavett tuleb kui hanemaja taga küllaltki järsul kallakul on peenarde vahed vett täis.
Jumal tänatud, et meie penilane tiiki enam ei roni, isegi ei joo tiigist, ainult oma kausist või vihmavee tünnist. Lamab rahulikult jalge ees ja vaatab, mis tiigis toimub. Peale oppi hulga sõnakuulelikum, meil pole enam raadiopiiretki töös.
Postita kommentaar