Kadunud aeg

Õppides üht-teist sõbrannade juhendusel, olen ka hakanud (tegelikult nad nõuavad) oma töödele panema nimesid, nimi annab tööle tähenduse. Ja kuna kuidas, vahel meisterdad midagi kummitama hakanud nimele vastavat, vahel jääbki nimi panemata, sest ei leia tabavat sõna või sõnapaari.

Mõnikord saab töö oma nime läbi mingite juhuste või apsakate tagajärjel iseenesest.
Nagu see kellgi.
Idee, teha muusikariistadega pildiga oli juba ammu, kuigi kellaga kokku ühitada tundus natuke sobimatuna, aga järgi proovimata veel hulk erinevaid võimalusi, siis käib selline kombinatsioon kah.

Põhiliselt olen kasutanud salvrätitehnikat tehes kas Hobby Line või efko firma tooteid, tahtsin proovida siis ka Maimeri Iidea sarja, see võimalusterohkem.
Läbipaistev kraklee tuli välja võrratu, bituumeniga praod nähtavaks ja kohati natuke vanandamist - nurrusin rahulolust nagu kass - super!

Aga siis hakkasid juhtuma imelikud asjad.
Kõigepealt kadus üks tund.
12 numbrit välja lõigatud, hakkasin kellaosuteid keerates neid paika panema, üks numbritest jäi üle!. Tee, mis tahad - tunniseier tegi ringi 11 tunniga!?

Mehed ongi selleks loodud, et naistel oleks kellele oma nutulaule laulda ha hädasid kurta. Minu mees kohe kindlasti, nii läksingi seda imet, et kvaliteetkella mehhanism kaotab mul aega, ja mis te arvate - kõik korras, 12 ringi nagu niuhti! ja muidugi mul juba kleebitud numbritel liim kuivanud!

Kadunud aeg, siis kadunud aeg, tegin siis osa numbreid veel hajusemaks ja katkiseks ja panin need õiged siis paika. Värvisin üle, parketilakk peale, no ei viitsinud hilja õhtul õue autolakki peale vussutama minna, kogu aeg seda veepõhist polüretaani peale pintseldatud, mis sest, et suurt pinda natuke kehva ühtlaselt katta, aga selleks need lihvpaberid loodud ongi.

Kui olin ilusate unenägude maalt tagasi reaalsuses, sain šoki - kogu kraklee aluspind koos bituumeniga oli hommikuks üles koprunud, vastikult kleepuv ja porikarva! Kas tõesti polüretaan reageeris mingi ainega??? uskumatu!
Piiritusega pesu küll natuke aitas, aga mis untsus see untsus, üllatus, et nr. 5 ka valesse kohta "ujunud".

Enda kogemustest tean, et untsuläinud töid on lihtsam veel rohkem untsu ajada kui parandada.
Kui ta tahtis ikka selline välja näha siis nähku - kadunud aeg + kaotatud aeg!

Aga ka sellisena tuli vahva ja omapärane :)))
Pildil küll kullapigmenti näha ei ole, numbrid osutitega pea ühte karva sama värviga, numbrid (ainult kord värvikihti vähem) ja kuidagi seda läbipaistvat kuldset tolmu, millega kella sihverplaadi valgumist allakukkuvatele numbritele järele puuderdasin, ka pildile ei saanud, aga ega see ka tegelikult ainult paari nurga alt vaadates nähtav.

Ka taaskasutatud materjalist - väga vana pildiraam, millele peale kritseldatud keemilise pliiatsiga, mida ainult numbrite pealekleepimisega sai varjata, ja tükike kuurinurgast leitud põrandapappi.