Natuke pärnalt pudisevaid "liblikaid", tiba tuhka ja labidatööd ja miski juba paistab
Paistab ka vahelesekkumata.
Aknaalune, kus siis märtsikellukesed õitsevad
"Leedi Madonna"
"Kassikoseke" ja nagu näha - mul on olemas ka tikripõõsas :) See on suumitud pilt (ei pääse veel lähedale), aga usute või ei, need astilbeõisikud olid ka üleni lume sees.
Näha juba vesiseid jõepiirjooni (ja mis on jäänud mu hangealusest seiklusest, peale ringimadistamist ja ämbitäit tuhka)
Minu kõrgpeenra otsakivid ka näha ja paistab ka kastmistünn, see jõe ja peenarde "vahejaam", kaugemal paistab tibake juba ka mustika "kõrgpeenart"
Aga siin siis tõestus sellest, et mina olen bernast ikkagi kergem ja jalajäljed ei vaju nii sügavale, ja no mitte ei saa siiani aru, kuidas ma ikka mõni aeg tagasi hange alla vajusin?
Ma käisin ka poeretkel, ühel künkaalusel vesi keldris ja juba paar ööpäeva pump töös, et vesi keldrit ei uputaks.
Eks vaatasin ka oma keldri üle, on meilgi olnud uputusi kui mingil põhjusel äravoolutoru ummistunud. Õnneks kõik korras, aga tahestahtmata läks oma keldrivarusid vaadates mõte...
Eks see nõukaaja defitsiit pani koguma saaki salve ja tegema hulgim igasugu konserve ja hoidiseid. Jätkus endale ja ka teistele, vastu võeti rõõmuga kõik, mis anti ja nii mõnigi oli üliõnnelik, et söögi peale kulub nüüd vähem ja saab raha kokku hoida millegi väga soovitu ostmiseks, eks sel ajal oli ka rahadefitsiit.
Nagu paljudele ka praegu, aga...
Mul on vaesus üle kivimüüri, vastu küll võetakse mida annad, aga enda kasvatatud saak jääb enamuses koristamata. Olgu, vaesus=laiskus ja neid kas aitad või ei aita, elavad nad oma elu ühtmoodi edasi ilma virisemata.
Hiljuti käis üks sugulastest raha laenamas, et ei jätkuvat isegi söögi peale. Linnarahvas, ega lillepotis söögipoolist ei kasvata ja nii pakkusin perele mitme kuu jagu oma varudest, lihaveise külmutatud liha, kala nii soolatud kui marineeritud ja konserveeritud, supimaterjali, lisa ainult vett ja kartulid, prae- ja mulgikapsast, kurgid, tomatid ja segasalatid, supijuurikaid, keedised.
Aga üllatas vastus - me ei söö selliseid asju (huvitav, et "sellised asjad" pisteti just viimse raasuni endale sisse ja lapsed tühjendasid magustoiduks ka õunamoosi purgi)???
Vot siis... Arvata võib, et riigi ja valitsuse siunamisele lisandub nüüd veel üks patuoinas, kes nende hädades süüdi.
6 kommentaari:
See lumemineku aeg on aias üks koledamaid, isegi hilissügis on ilusam.
A selliseid inimesi nagu Sa kirjeldasid, on pool Eestit täis. Ise teha ei viitsi, aga kanged on virisema ja lugema teiste raha ja võimalusi. Ma arvan, et niisuguseid ei olegi vaja enne aidata kui hakkavad kõike sööma ja aru saama, et magavale kassile ikka hiir tavaliselt suhu ei jookse.
Ei taha end tigedaks ajada, seepärast rohkem ei kirjuta:)
berna raskus jaotub neljale jalale, sul kahele, seepärast ilmselt vajusidki.
aga jah, selliseid inimesi, kes ise ei tee, kuid on varmad küsima ja neid siunama, kes teevad, ikka jagub. a ju nad siis peavad siuksed olema, mis seal ikka.
jeebus, tekitasid mus soovi sel aastal endale ka hunnik hoidiseid teha :). moose ma küll tegin, kuid soolaseid peaks ikka ka tegema, palju parem kui poekraam.
See hoidiste värk - tead, palju maitsvat annab purki teha, saad midagi sellist, mis teisiti ei annagi teha. Näiteks aastaid (pea kõik retseptid järgi tehatud, natuke oma maitse järgi, nt. ei kasuta kuumutamisel külmpressi õli,vaid tavalist) olen teinud küüslauku purki, kasutamise võimalus väga lai ja peamine - pole karta, et haiseksid peale söömist.
Hakka aga pisikesi purgikesi varuma, sest seda hüva kraami ei ole mõtet (organism omastab päevas ainult 2-4 kküünt)hüva kraami raisata :)
http://www.tarbija24.ee/081006/esileht/olulised_teemad/tarbija24/toit/222031.php
Ja väga hästi säilivad tiba hapendatud aedviljasalatid (teen kõik ilma äädikata, isegi marineeritud kala ja liha).
Mul ka just soolastest hoidistest puudus käes. Magusaid sai ikka väga palju tehtud, jagub veel mitmeks aastaks.
aga palun, armas hiline - pane siis kusagile neid retsepte kirja! ma kindlasti tahan köögivilja talveks sisse teha - tomat, sibul, paprika, baklazhaan - me sööme neid ikka palju! köögikata ühest kunagisest postitusest juba ühe paprika-tomati-sibula-segu pätsasin :)
Ausalt öeldes, mul polegi retsepte, nii kaua neid tehtud, et valmistan juba automaatpiloodil olemasolevatest ainestest. Eks kui tegema hakkan, proovin miskit ka kirja panna.
Otsin üles (kui ma seda just pojale ei "pärandanud") oma konserveerimise "aabitsa" bulgaarlaste gotovim vkusno, sealt ma oma "tarkused" olengi hankinud.
Postita kommentaar