Kuniks päästemeeskonnad ootavad käsku, millal ja kuhu minna, komplekteeriti see suur päästekeskus paari tunniga ja asuti käsi rüppe panemata päästma inimesi ja loomi, haiglakompleksis said nad esmaabi, ei unustatud ka süüa anda ja transporditi helikopteriga ohutusse kohta. Laine poolt kokkukuhjatud prahti, lagunenud maju, autosid ja muud hakkasid koristama nii võimas tehnika kui ka juhitavad robotid ja ma ei teagi, mida kõike veel, sest kui mina õhtul sinna tuppa läksin, oli juba pea kõik päästetud ja koristatud, meeskond surmväsinud ja valmistuti magama minekuks, anti ainult veel viimaseid korraldusi valvemeeskonnale.
Rahulikku und kõigile!
5 kommentaari:
Minu lapsepõlves neid lahedaid LEGOsid veel küll polnud, aga siiski olid ehtusklotsid ja mu isal ka liiklusmärgid jms., sai ka linnakuid ehitatud ja siis mängitud... Mälestus on tore sellest...
Väga hea! Päästmine!
Jah, kurvalt päevakajaline.
Tubli!
Minul olid need Eesti legod e. mõtle ja ehita klotsid e. krõpsklotsid lemmikmänguasjadeks. Põhiliselt ma küll projekteerisin maju.
oooo, millised legod. kui ma väike olin, siis olid meil sarnased ,aga palju väiksemate võimalustega. olid kaheksased valged, neljased punased ja kahesed sinised. ja siis veel miskid kollased jubinad ka. neist me ehitasime ka maju ja asju. lisaks oli meil üks metallkonstruktor, millest sai teha autosid ja lennukeid ja.... ja mikromootoritega sai neid liikuma panna. huvitav, kas tänapäeval ka kusagilt mikromootoreid võiks saada olla?
Postita kommentaar