Porganditest ja kartulist

See jutt siis trummile.
Porgandit tasub küll ka potis kasvatada, eriti neid varajasi jupatseid ja neid aga ka pikki varajasi nagu " Mignon" (seda veel kasvatanud ei ole, aga kirjelduse järgi peaks küll sobima) ja "Amsterdam", neid siis külvata sügavamatesse pottidesse (rõdukasti). Porgand tahab lisavalgust, aga lepib ka sellega, et igal (+10 ja üle) vähegi soojemal päeval õue tõstetakse. Jupatsporgandid külvatuna veebruari lõpp märtsi algus, on tavaliselt söödud juba mai alguseks, pikemaid olen "venitanud" esimese õuesaagini.
Sel aastal mul "aknalauapeenraid" pole, peamiselt küll laiskusest, aga ka ruumipuudusest, sest peres on 2 rohenäppu juures :)))

Nüüd siis minu parimad "palad" kartulieksperimentidest:
Ämbris või suuremas potis ma enam ei kasvataks, saak ikka väga nigel, parim kas suuremates turbakottides (80-100l, lõigata keskelt pooleks ja ka teisele poolele teha ka augud), neis triibulistes-ruudulistes turukottides (kas keegi teab, kuskohast neid saada?) või suhkrukottides.
Aga mulle meeldis ka eelmise kevade ekperiment - kasvatada kartulid ette pottides kasvumajas lehehunnikus ja istutada öökülmade möödudes avamaale, jahedate ööde kaitseks siis kas kile- või looritunnel.
Aga üks asi, mis kindel - kartuleid on parem mitte mullata vagude vahelt! Sest see lõhub palju juuri, mille otsa kasvaks ka mugulaid, suurema saagi sain just kartulipeenarde (vagude) vahelt.
Sügavad vaod ma muidugi tegin, aga need täitsin kevadel peenardelt koristatud lillevarte ja mururiisumise jääkidega, tampisin kõndides nad tihkemaks, tuhka ja natuke mulda peale, sinna panin siis kas potis ettekasvatatud või hilisema sordi mugulad ja tõmbasin rehaga mulla peale. Umbrohu kõplasin ära ja kahel korral sai ka poolkuiva muruhaket laotatud ning korra ka veel puutuhka pandud. Palaval perioodil sai paar korda kastetud (siis saigi muruhake laotud niiskuse kaitseks) ja kogu lugu.
Ainult kahjuks ei tea selle varajase kartuli sordinime, ostetud Baunhofist, mille pakendil kirjas ainult, et varajane ja asukohamaa Hispaania. Varase sordi kohta väga hea maitsega ja tihked, isegi pisikesed ei olnud vesised.

Vastuseks Köögikatale ja eelnevale jutule jätkuks (vahepeal oli vaja liulaskjatega pidutseda, sest jõekallak sõideti hulk maad laugemaks, et peenrad saaksid ikka väääga pikad ja laiad :DDD)

Miks mitte ämbris? - sest kartul tahab oma juuri natuke rohkem laiutada kui ükski ämber võimaldab, vanasti kasutasin varase kartuli kasvatamiseks vanu (millel põhi kulunud) vitstest punutud kartulikorve, ka esialgu puulehtede all kasvumajas, kuniks sai õue õlgedesse (hekseldatud õled hoidsid hästi niiskust) pandud, olen ka vanu ämbreid proovinud samal ajal (sealt mul ämbrikogemus ongi)ja leidsin, et neid vanu ämbreid on kasulikum kasutada varajase rabarberi (talisibula, murulaugu) ajatamiseks, pealegi pimedas kasvanud rabarber sisaldab oblikhapet vähem ja ka mina sain neid süüa. Muide, korvides kasvas küllaltki palju juuri korvist välja (põhu sisse) ja pea pool saagist saigi mitte korvist vaid väljaspool korvi.
Ka suhkrukotis ja turbakoti kiles järgi proovitud,suhkrukott jäi ka natuke kitsaks, aga saak talutav, kilekotiga natuke kehva transportida.
Kõige effektiivsem oli see "korvikartul" ja karta on, et see väljend "varajane kuukartul" just sellest käibele läkski, sest tõesti korvidega õue viimisest (tavaliselt mai alguses) saagini, esimesi sai juba juuni alguses süüa, täpselt kuu aega. Siis kasvatasin peamiselt seda lätlaste varajast kollast (ehk Priekuli kollast)
Praegu ajan taga Arielli.