pühapäev, 21. august 2011

Et mis untsu peab minema...

...see ka läheb.
Eriti kui pigistada silm kinni, et liiv liiga kruusane ja pole ette nähtud sellisteks töödeks ning vaigistada südametunnistust väitega, et liivahunnik sõelumiseks liiga märg.

Selle "koogi" tegemisel oli agarasti ametis ka karvane abiline, kellel oli tegemist liiva kaapimisega sealt kuhu ma teda juurde mätsisin ja minul oli tegemist, et selle abilise kohevat saba sellesse "kunstiteosesse" ei tsementeeriks.
Kaks tegijat on ikka kaks tegijat ja valmis mätsitud ta lõpuks ikka sai, vaatamata erimeelsustele kuju ja suuruse suhtes. Selles olime aga ühisel arvamusel, et see käkk katta rätikuga "vääramatute jõudude" kaitseks ja saaks mõneks ajaks silma alt ära, et ei tekiks tahtmist veel miskit kuskilt parandada :)

Oli ju vaja kõigele lisaks ahnitseda just kõige suurem rodgersia leht, eks ole - see suur laineline-lopergune asjandus sai ikka kahepeale täitsa kenasti mitte just eriti kena ja nüüd vaja üht ilusat päikselist ilma, mis meelitaks mind jalgupidi tiiki lobistama ning paigaldama see monstrum sinna kuhu ta sobib isegi siis kui ta sinna üldse ei sobi, rõõmuks lindudele ja kaldalt linde passivatele kassidele.



7 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

No mis probleem, minu meelest näeb mõnusalt antiikne välja...

Köögikata ütles ...

Mismoodi untsus? Imeilus ju.

MUHEDIK ütles ...

Pole ta ju kuskilt untsus, just säärane omapärane lohklik ja mühklik nagu üks kunstiteos olema peabki, liiga korralikud viitavad pigem masinateole.

Hiline ütles ...

No jah, oleneb mis kandi pealt vaadata (mäletate mu päevamõtet:D), tegel´t tahtsin teha tiba teistsuguse ja lehemustriga hoopis välisküljel :S

Tsiil ütles ...

Mulle meeldib! Need lohud on lahedad.
tsementeeritud saba oleks ka muidugi vaatamisväärsus omaette :DD

mina mätsisin just ka ja võtsin kõikse suurema laudlehe, tulemust ei näinud, pidin enne ära sõitma, aga teha oli tore.

mustkaaren ütles ...

kunstnik pole kunagi oma tööga rahul, aga teised ei näe ju, mis nihu läks:)
ilus taimemuster & kena vorm, ytleb klassikat tudeerinud inime.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Pole ta midagi untsus. Abiks ikka!