reede, 23. juuli 2010

Vot sellised, juba rusikasuurused, okkalised neljajalgseid olid mul paar nädalat kasvatada-kanseldada. Orvukesed. Naabri koer murdis emasiili maha, ei tea, kuidas suur siil küll läbi võrkaia koera aedikusse pääses, aga minule toodi orvukesed, kes kõik 5 mahtusid lahedalt kämblasse. Kahe nädalaga on puukidest ja teistest parasiitidest vabastatud ja haavad paranenud, pea 250 g kaalust juurde võetud ja nüüd nädalajagu iseseisvat elu elatud. Öösiti veel käivad piimakausi juures, üks norib isegi päeval lisa ja oli nõus kai poseerima.

Raketes kasvavad kurgid-kõrvitsad said vaibad "jalge" alla ja oma eluga üpriski rahul.


Tiik siis sealmaal, et täna toodud kividega saan vist homme ringi täis laduda. Deialt saadud vesiroosid (2-le veel sobivaid korve vaja) paika pandud. See väikeste ümarate lehtedega, mille ka võtsin, on konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) ja praegu meie jões õitseb, tal väikesed valged õied.
Teha jääb veel soine ala, millele vaja savine põhi teha, et tiigist ülevoolav vesi kohe pinnasesse ei imbuks, skimmer ankurdada, ära süüa kartulid, et saaks täitma hakkata ka kivikuuri poolset serva ja kindlustada tõstetud pinnas kividega. Disainida vee juurdevoolutoru kividega pisikeseks veekoseks ja hakata planeerima puhkenurga platsi. Põhja ja läänekalda taimestamine siis nagu jõuan ja mida mu aias sinna istutamiseks on.
Täna käisin paadiga jõel veel madalama veeosa jaoks taimi toomas, Deia tahtis vesikuppu, aga taeva päralt - mille kuramuse pärast ma meie purde juurest seda noort vesikuppu eelmisel käigul ära ei toonud, tal nüüd juured nii võimsad ja sügavale mutta tunginud, et oleksin sikutades pea paadi uputanud. Olen küll veevalaja, aga mitte jõemudas solberdaja, aga saatuse tahtel plartsatasin sinna jõemutta põlvini sisse. Vesikuppu ikka kätte ei saanud (juured on vist ameerikani ulatuvad), aga see eest koukisin ämbritäie head rammusat jõemuda. Väljanägemiselt nagu mudakoll, ei hakanudki paati tagasi ronima, vedasin paadi purdeni, ronisin koos mudaste riietega tiiki end loputama, Vihastasin, et mulle kaela sokutatud mehe unistuse pärast sellised "mudavannid" ja muud jamad, viskasin ka selle ämbritäie muda pauhti tiiki. Ise läksin ja istusin pool tundi lõhnavate ürtide vannis, aga haisesin ikka nagu sookoll!
Vesi oli vahepeal mudast selgeks settinud (no tõesti hea muda!), laste püütud kalugi oli paremini näha, otsustasin ka kõõluslehe ja kalmuse astangule paigutada. Ju siis kena seltskond, et nad minu ka kaasa tirisid. Teist korda vette plartsatamine ehmatas isegi ühe vesiroosi potist välja. Plartsu ja vandumise peale jooksid perelised majast välja ja püüdsid siis naeru saatel lillelise kleidiga "näkineiu" tiigist välja, ei aidanud mingi protest, et mul ikka kaks jalga all ja saan ise ka astmeid pidi kaldale, aga ei miskit, soovitati ainult, et võiksin lillepeenrasse minna, saaksid ka lilled kastetud, vihmaga ollakse ju siinkandis üpriski kitsid.
Peale teist ürdivannis ligunemist on ikka veel tunne, et kuulun nende soo- ja mudakollide suguseltsi.

5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

No mis Sa nutad? Teised käivad kalli raha eest mudavanne võtmas, Sul puha kõik tasuta käes ja ikka pole rahul:DDD
Aga tiik on vägev, mehel oli ikka õige unistus ja kui Sa ta nüüd ära ka veel taimestad.... no see püstise pöidla märk!
Ja meil oli ka kunagi palju siile, aga see paganama rebane... pistis kõik pintsli, ainult nahku leidsime:(

deia ütles ...

iccc - muda väärt kraam jah. Aga ta siuke kange kraam kah, kui ma möödunud aastal vesiroose jagasin, olid mu käed pärast tükk aega lõhki. See muda lausa söövitas. Tänavu olin targem - panin ikka pikad kummikindad kätte:)). Ja osa muda vedasin sinna hostade ja astilbede juurde peenra põhja - neile ka väga meeldib.
Ja ega see vesikupp nüüd nii oluline polegi, et sellepärast ennast nüüd uputama hakata :)
Aga tiik on sul tõega vägev!

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Oi kui suur tiik! Vähemalt tundub, et on suur. Aga hea kah. Siis on jupp aega tegemist, saad haljastada. Taimi valida. Nii palju on ju ilusaid ja huvitavaid veetaimi!

Eve Piibeleht ütles ...

Igav Sul juba ei hakka :D

Tsiil ütles ...

ma olen tänavu siili ainult kaugelt näinud, kuidagi ei kohtu need rajad.
omnivoorid :D

rakkekurk näeb väga äge välja - väga hea mõte!