Väärt kraami ei hindanud ainult pojengid heaks :D Eelmisel aastal muti poolt poolitatud pojengipuhmas oli vist see kõikse parem koht õhtuuinakuks. Egas midagi, kui meeldib, siis magagu, mul ennegi kassid tõbiseid kõbusamaks nurrunud ja njufad oma kehasoojusega talviseid hellikuid elus hoidnud, kui läksid koerad teispoole vikerkaart, järgnesid kõik mu aias kasvavad krüsanteemid neile.
Ubaleht alustab õitsemist.
Kuna mu tiigivesi ju pärit jõest, kust võimas pump lööb mäe otsa mitte ainult floorat ja faunat, vaid ammutab vahel põhjamuda ka. Iseenesedt pole see ju paha, aga kui mitu kuud põuda ammutas kastmiseks tiigist vett janustele taimedele mitme tiigi jagu, ning veel "kinnikasvamata" tuulekoridoridest tõid tormituuled vist kõigi ümbruskonnas kasvavate puude lehed, pole vaja mõistatada, miks tiigivesi oli selline nagu oli. Hea, et lätlsed toodavad bioloogilist mikroorganismidega vetikatõrjujat, mis tasapisi tegutsevad ja teine abiline - skimmer "ahmib" need surnud vetikad veest välja. 
Eelmisel aastal Muhedikult saadud kilpleht üllatas oma õiekobaraga, suurem üllatus, et lehti ajavad ka mullanatukesega kaasa tulnud 3 pisikest risoomikillukest, mis ma niisama mulda tippisin ja eelmisel suvel ainult ühel oli armetu leheke - mul siis nüüd 4 taime, no oskan ma ikka ahnitseda :D
Kui hakkasin tuppa minema, istuti kukupailt fotoka ette poseerima, patukahetsus pilgus, klõpsasin siis paar pilti, otsevaadet ma sellelt "jõehobult" ei saanud, kas südametunnistuse piinad?.Üldiselt küllaltki kuulekas koeralaps on siiski veel täitsa laps, kel ikka vahel ununeb, mida võib või mida ei või teha.
No jah, ega kassidega koos mängides ei tule küll meelde, et lillepeenras juba ainult end ringi keerates võib maha jääda nagu teerulliga ülekäidud suur lahmakas lillepuhmaid.
Üks asjaosaline aga ronis kohe oma magamispaika raamaturiiulis, mängimine ju ka väsitav töö.
5 kommentaari:
:) koera pildistades hoia viinerit hammaste vahel, siis saad otsevaate ka
Kohe näha, et Sa ikka lõuna pool elad, mul ubaleht alles puha nuppus
Lillepeenar kujundati lihtsalt natukene oma maitse järgi ümber ;). Noorhärra näeb väga ontlikult särav ja klanitud välja, mida viimasel ajal meie bernaplika kohta küll öelda ei saa. Hommikul tuli mulle üks poritont õue peal vastu. Aga see käibki koeraelu juurde, ei saa teist luku taga hoida, õueloom ju ikkagi ja millegi pärast see muld on mõnikord see kõige müstilisem ja mõnusam mänguvahend...
Küllap need lamavad taimed tõusevad samamoodi püsti kui ulakust teinud mürsikud:)
Sa ka naljatilk, ühest kilplehe lehest nüüd küll mingit rõõmu pole, teda peab palju ruutmeetreid olema.
Ilus aeg on praegu.
Mul oli varem ka kaks porilooma, kohu aeg olid vanad vannilinad porisel aastaajal esikus, et midagigi päästa. Aga niipea, kui maja ümber sillutis sai pandud, muutusid ka koerad oluliselt puhtamaks. Ega nad sinna pori sisse väga kipugi, lausa loomulikust intelligentsist kõnnivad teedel.
A´kes ütles, et üks leht?
Paistab, et see tiigiäärne koht neile hirmsasti meeldib ja kui nii edasi kasvavad, tuleb mul varsti osa mujale kolida.
Postita kommentaar