Kudumisest lõplikult tüdinenud, tegelikult mitte just kudumisest kuivõrd istumisest. Õue pole ka mõtet minna, taevas on nii vastu maad siruli, et pole kahtlustki - seagripp, mis muud.
Hakkasin siis oma seinakappe tühjendama, et saaks ometi toa suurendamisega, st tapeedi mahakakkumisega pihta hakata. Kuna kappide eluiga tapetseerimisega samavõrdne, siis eriti avaraks mu tuba ei saanus, aga eelmise sajandi 78.a. Edasid on väärt lugemine :))) jestas, isegi paar "neitsilikku" ristsõna!? Uh, ära tegin, enne kui need ajalehepaberid ka seinast maha said kakutud.
Aga kappides!
Oi jeerum! Üle 50.a. ajalugu... ja mis kõike :))) - igasugu punaseid vappide ja lippudega ning kamalutäis kassikulda pealekauba - vau kui korralik nõukalane olen olnud :)))
Kõige-kõigem ka teile imetlemiseks :)
Kuidas sihuke poolemeetrine (kui täpne olla, siis 0,51m) mis iganes põhjusel ja ajal mu seinakapi otsa sai, kuhu isegi tolmu pühkima ei pääsenud, on natuke müstikasse kalduv - no nii "roosa" ma ka ei olnud.
Ahju see asjandus ei lähe - mõelge kui vahva aiapäeviku sellest saaks, lillekese pilt raami sisse ja jutukese jaoks isegi reajutid olemas. Ja kindel, mis kindel - seda asjandust oleks juba üpris raske kaotada :)))
Mees aga arvas, et sellest võiks hoopis külaliste raamat saada!
Kahju, et ainult ühe leidsin. Kange värk igatahes, kaks hiirekest olid selle potšota peal sussid sirgu ajanud ja kenasti balsameerunud, harja ja seebiga kannatas pesu välja, aga piiritusega desifitseerimisel kulus kahest kohast värv maha, ju batjuškad olid janused :)
Aga kui rääkida roosast ja kangest...
mnjah, ilus õrn loojangupuna, võrratu lõhn, aga... natuke liig magus ja salalik - jood nagu "Kellukest" ja kui klaasike tühi, siis tunned, et "kuppel kumiseb" :)
Ühesõnaga untsus - no pidi mul sel kõige tähtsamal momendil torm fotokaga in face auti lööma, kui nina paistes, pole ka mingit maitsemeelt, tuli mees degusteerijaks kutsuda.
Hapu ja hapu... ja kraade napib.
Niipalju kui ma ka ei arvutanud seda õiget suhkrukogust, oleksin pidanud nats asja edasi lükkama kuniks mu "täppisaparaat" oleks töökorda saanud, selle kuramuse lisatud suhkrukogusega ei saanud kraadigi juurde.
Tegelikult õnnestunud untsuminek - võrratu jook naistele limpsimiseks, et saada kena põsepuna :)
Ainuke häda selles, et need viimati ostetud korgid on saadanast -pudeleid korkides higistasin end paar kilo kergemaks ja proovi neid nüüd kätte saada! isegi mees nikastas oma õla, püüdes kuidagi seda neetud korki pudelist välja tõmmata!
Aga egas märjuke siis maitsmata jäänud :))) Tiba veel toores, aga eks jõuludeni veel ka aega.
Homme jälle põnev päev - mustsõstra oma esimene degusteerimine ja mul makulatuur pesukausis leos, aga sellest pudrust juttu siis kui miskit mida iganes...