Neljapäev, 29. juuli 2010

Lõpuks ometi midagigi

Enne kuut ajas mind vihmasabin üles.
Hurrraaaa! Kraadiklaas näitas 22,7 ja selgest taevast sabistas parajalt tihkelt sooja vett!
Sellist dušisooja ja ma nautisin seda vihma kuni mu ööhilbuke läbimärjaks sai ja taevas vikerkaart nägin. Lippasin kahetsusega majja, aga vikerkaart vaja ju ka pilti võtta.
Suur rõõm näha väikest loigukest ja märga hoovi
mis sest, et hoov eilse tuule kokkupuhutud sodi paksult täis , mida vihmavesi oli siiski tublisti vähemaks uhanud

ja selges taevas säras pilditegemise ajal küll ainult vikerkaatejupike, aga ikkagi...
Kohusetundlikult müristati veel ka paar korda ja siis hakkasid tekkima pilved, mis ajasid vikerkaare taevast minema
ning minu meelehärmiks sadu lõppes.

Kella kaheksa ajal ikka veel paksult pilves, temperatuur 21,0 aga teekivid kuivanud nagu poleks mitu kuud vett näinudki, aga ma nägin, et midagi ikka sadas, palju ja natuke, tõestuseks läbimärg hilbuke ja vihmavarjult nirisev vesi tegi mu hommikumantli serva ka täitsa läbimärjaks, üks loigukegi veel praegugi väravateel.

Tuleb välja, et vihma ei sajagi pilvedest vaid vikerkaarest :)))

Kolmapäev, 28. juuli 2010

No ma täitsa vihane - poolest ööst saati tugevl tuul keerutab pilvi kokku ja kui juba 99,99% kindel, et tuleb vägev sahmakas, pühitakse taevas klaariks ja lastakse tuuletult päikesel särada. Ja nii mitu korda.
Just tõin pesu nöörilt, et... aga jälle päikesekiired aknasse säramas :(((

Pühapäev, 25. juuli 2010

Kaldataimed

Kalmus (veel paika panemata) ja konnakilbukas
Soovõhk ja harilik soopihl
Harilik kukesaba
Liht jõgitakjas (juba ära õitsenud)
Harilik soopihl
See kolmnurksete lehtedega jõgi-kõõluslehe noor taimeke, väga huvitav veetaim oma erikujuliste lehtedega ja ilusate õitega.
Purde juurest võetud ubaleht
Keskel Deialt saadud ubaleht
Siin veel paika istutamata järvkaisel, liht jõgitakjas ja luigelill. Vedas, jõevesi niivõrd madal, et luigelille leidsin kaldamudast, sain emastaime koos noore, veel juurteta, taimega. Tal see omapära, et enamuses emataimel (juurtega) kasvab risoom taimedega, kel pole veel juuri ja sellest puhmast vaevalt endale taime kasvama saad, pealegi suurvee ajal jääbki ta vee alla kasvama, sellepärast ma teda seni ei leidnudki.
Siin siis ka tema ilus õisik
No igavaks seda suve küll nimetada ei saa :)
Vaatamata sellele, et kevadel ei saanud kuidagi vedama, on asjaolud läinud sedasi, et nüüd ei saa kuidagi pidama. Elu nagu seebiooperis ja sellele lisaks ka see "suurprojekt" - mehe unistuse... noh ütleme nii, et tiigiauk, mis esialgselt minu arvamuse järgi oleks 3x3x1 ja küll, aga mees arvas, et võiks ikka olla 3x4x1 ja küll.
Ei olnud küll. Esiteks jäi ette pommiaugu suurune head paremat sisaldav juba aastaid tagasi mahavõetud õunapuu istutuskoht koos suure kännukontsu ja juurepahmakaga. Natuke sai sellevõrra suurem, sest egas täidetud pinnas oleks täidetud pinnas ja mitte just kindel kaldaks.
Järgmine apsakas - auk sai nagu kõrgete servadega pesukauss, mees unustas astmed veetaimede paigutamiseks kaevata, paar astet kaevati juurde ja auk pea pool meetrit sügavam. Eks ta ju nii ole, et jumalgi teeb seda, mida naine tahab.
Ja siis see jama tiigikilega, mille lõpplahendus tõi lisatööd - üllatusena saime suurema tüki kui tahtsime ja kuna mehel sai kogu sellest jamast villand, astus ta oma unistuste projekti teostamisest täitsa kõrvale, niipalju veel oldi abiks, et selle suurel kaubaalusel oleva raske kilelahmaka aitas auguni vedada ja ühte serva pandud kividele raskuseks lisaks seisis.
Vesi sai sisse, aga kilet oli hea lahmakas üle. Head kraami ei või ju lasta raisku minna ja nii ma siis lasin tiigi pooltühjaks ja muudele tegemistele lisaks kaevasin, vedasin ära ja vedasin juurde, tasandasin ääri ja vedasin ning paigaldasin kive. Mul juba eelnevad kogemused kuidas vedada ja paigaldada hulga suuremaid kui 20 kga kaaluvaid kivimürakaid. Peaaegu kogu taimevabaks jääv kallas on suuremate kivilahmakatega ääristatud.

Täna panin viimased ankrukivid serva, paar mittesobivat tuleb küll vahetada, aga sellega on aega. Edasi siis kalda "kaunistamine" kui marjapõõsad teise kohta viia ning kartulite all olev pind vabaneb.Vee ülejooksu koht nn soine osa savitada, sinna kilet ei pane, sest tahan, et põhjakaldale istutatud niiskelembesed taimed kõrgemale tõstetud pinnases veenälga ei jääks.

Suur see tiik siis sai, ei teagi täpselt, 8x9 m kilest veel üks suur nurk ainult alles ja saaks teha veel ühe madala veeala, aga praegu ka see jääb maa vabanemist ootama.
Ma ei tea kui taimestatud tiigikallas saab - vast ainult mõned hästi suured hostad, hübriidrodgersia, Deialt saadud punaselehine kobarpea ja mõned siberlased, beebipeenrast ka paar elupuud tuulekaitseks, pargiroos, pihlakad ja punane õunapuu, kivid, kivid, kivid ja arvan, et siis aitab. Madalasse vette ja märgalale on taimed juba toodud, Deialt saadud 8 vesiroosile tahan lisaks ainult Yellow Sensation´i ja siis arvan, et küll. Enne muidugi pean ümbruse ka ikka korda saama ja leidma koha ka sellele omapärasele õunapuujuurikale.

Konnakilbukas õitseb kesk eile mudakolli mängides kaasa toodud väikest lemmelit, aga ega seda kauaks ole, prahiskimmer tõmbab nad varsti veepinnalt ära. Tööd sellele skimmerile jätkub, kaskedel ju komme pudistada lehtedele lisaks ka suures koguses seemnehelbeid.

Prahti pinnalt korjab selline asjandus - SwimSkim 25, tunnis laseb vett läbi ja õhutab 2500 l ja puhastatav pindala kuni 25 m2, minul küll natuke, täpselt ei teagi 2või 3m2, rohkem, aga paari tunniga tõmbab veepinna puhtaks küll.

Reede, 23. juuli 2010

Vot sellised, juba rusikasuurused, okkalised neljajalgseid olid mul paar nädalat kasvatada-kanseldada. Orvukesed. Naabri koer murdis emasiili maha, ei tea, kuidas suur siil küll läbi võrkaia koera aedikusse pääses, aga minule toodi orvukesed, kes kõik 5 mahtusid lahedalt kämblasse. Kahe nädalaga on puukidest ja teistest parasiitidest vabastatud ja haavad paranenud, pea 250 g kaalust juurde võetud ja nüüd nädalajagu iseseisvat elu elatud. Öösiti veel käivad piimakausi juures, üks norib isegi päeval lisa ja oli nõus kai poseerima.

Raketes kasvavad kurgid-kõrvitsad said vaibad "jalge" alla ja oma eluga üpriski rahul.


Tiik siis sealmaal, et täna toodud kividega saan vist homme ringi täis laduda. Deialt saadud vesiroosid (2-le veel sobivaid korve vaja) paika pandud. See väikeste ümarate lehtedega, mille ka võtsin, on konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) ja praegu meie jões õitseb, tal väikesed valged õied.
Teha jääb veel soine ala, millele vaja savine põhi teha, et tiigist ülevoolav vesi kohe pinnasesse ei imbuks, skimmer ankurdada, ära süüa kartulid, et saaks täitma hakkata ka kivikuuri poolset serva ja kindlustada tõstetud pinnas kividega. Disainida vee juurdevoolutoru kividega pisikeseks veekoseks ja hakata planeerima puhkenurga platsi. Põhja ja läänekalda taimestamine siis nagu jõuan ja mida mu aias sinna istutamiseks on.
Täna käisin paadiga jõel veel madalama veeosa jaoks taimi toomas, Deia tahtis vesikuppu, aga taeva päralt - mille kuramuse pärast ma meie purde juurest seda noort vesikuppu eelmisel käigul ära ei toonud, tal nüüd juured nii võimsad ja sügavale mutta tunginud, et oleksin sikutades pea paadi uputanud. Olen küll veevalaja, aga mitte jõemudas solberdaja, aga saatuse tahtel plartsatasin sinna jõemutta põlvini sisse. Vesikuppu ikka kätte ei saanud (juured on vist ameerikani ulatuvad), aga see eest koukisin ämbritäie head rammusat jõemuda. Väljanägemiselt nagu mudakoll, ei hakanudki paati tagasi ronima, vedasin paadi purdeni, ronisin koos mudaste riietega tiiki end loputama, Vihastasin, et mulle kaela sokutatud mehe unistuse pärast sellised "mudavannid" ja muud jamad, viskasin ka selle ämbritäie muda pauhti tiiki. Ise läksin ja istusin pool tundi lõhnavate ürtide vannis, aga haisesin ikka nagu sookoll!
Vesi oli vahepeal mudast selgeks settinud (no tõesti hea muda!), laste püütud kalugi oli paremini näha, otsustasin ka kõõluslehe ja kalmuse astangule paigutada. Ju siis kena seltskond, et nad minu ka kaasa tirisid. Teist korda vette plartsatamine ehmatas isegi ühe vesiroosi potist välja. Plartsu ja vandumise peale jooksid perelised majast välja ja püüdsid siis naeru saatel lillelise kleidiga "näkineiu" tiigist välja, ei aidanud mingi protest, et mul ikka kaks jalga all ja saan ise ka astmeid pidi kaldale, aga ei miskit, soovitati ainult, et võiksin lillepeenrasse minna, saaksid ka lilled kastetud, vihmaga ollakse ju siinkandis üpriski kitsid.
Peale teist ürdivannis ligunemist on ikka veel tunne, et kuulun nende soo- ja mudakollide suguseltsi.

Teisipäev, 13. juuli 2010

Tuleb välja, et ma ei oskagi muud teha kui koerale joogikausse :DDD

Mõned roosid ka
Deiale vastuseks - tahan küll, mind sordinimed ei huvitagi, tellima ei hakka, aga see härra lubas külla tulla kui viisa saab ja tuua paar oma lemmikut ka.
Ja vabanduseks teistele - korra valesti ostetud silmatilgad tegid natu "pahandust", kannatan küll juba eredat päevavalgust, aga vot prille ei või ette panna ja ilma nedeta ei näe ma mukitki, õde mul istub kõrval ja parandab vigu :DDD Niipea kui prillid ette saan, loen ja kommenteerin teie tegemised takkajärgi :) Ja eks siis kekutan ka oma tegemiste või tegematajätmistega pikemalt ja sagedamini. Praegu lihtsalt lobistan tiigis ja naudin võrratut suveilma, kuigi jah, eilne 32,4 ajas ka mind toajahedusse.

Esmaspäev, 12. juuli 2010

Järge tiigitegemisele ei tule - kile lõpuks käes, juba vee alla uputatud ja kuna saadeti isegi natu rohkem kui vaja oli, isegi pisike "lapsuke" suuremale külge poogitud ja kile ülejäägist peaks vist ka hanedele mingi spa tekitama. Nii, et pole enam mõtet vana ja peaaegu ununenud kilejama kirja panna. Pealegi ei tahaks seda võrratud suveilma arvuti taga istumisega kulutada kui just vajadust maksta arveid, tellida koerasööki või...
Vot selle "või" pärast ma täna arvuti käima paningi. Kuna ainult need, kes ei oska ilusaid suveilmu nautida, sõidavad autoga ringi, siis otsustasin vesiroosid tellida, uurides enne, et kas meil eestis ka mõni firma vesirooside "väravani saatmise" teenust osutab. Leidsin siis sellise firma nagu Haljassaare, vesiroose hulgim, uurisin siis tuttavalt Piitri botaanikult, mis sorte ta soovitaks ja helistasin, et ikka nagu eesti patrioot, eelkõige toetagem oma kaubandust. Telefoni kõne paljulubav - saadavad küll ja selle firmaga, kes ka kauba kiirelt ja väravasse toob, tehku aga tellimus kodulehel ja...
Tellimus tehtud ja... vaikus...

No jah kui ikka ei olda huvitatud käibest, siis muidugi - uurisin siis mujalt ja vastuse sain juba paari tunni pärast. Nüüd siis uus nimekiri härra S. Tš-le, et keda siis tellida.

Aga nüüd jälle õue!

Laupäev, 10. juuli 2010

Tants ümber tiigiaugu

Kui inimesel pole enam mingeid probleeme, olevat see inimene surn´d. Meil jagub neid probleeme küllaga - nii et oleme ikka elus mis elus ja lahendame usinasti tekkinud probleeme ja tekitame neid veel juurde, et elu ikka pikem oleks:)

Mu mees on juba siia kolimisest saati unistanud tiigist, mis sest, et jõgi kohe künkast alla. Kui ei viitsi minna, eks võta võpsik eest ja veereta end mäest alla, olen kindel, et suurvee ajal plartsatad vette küll - milleks siis seda tiiki veel vaja oleks?

Jutt jätkub, sest parajasti astub väravast sisse järgmine "probleem" - vanem ja suurem, aga ta on mul ainus hea ja armastatud Suur Õde, jõudis õigel ajal kohale - ma just ladusin mustad nõud kraanikaussi :DDD