Laupäev, 31. mai 2008

Haldja õied?









Ma ei tea, kes oli see hea inimene, kes mulle eelmisel aastal plastämbrikese tulbisibulatega värava juurede pani - aga praegu on mu aias imelised õied! Hästi suurte õitega ja juba kolmas nädal õitsevad.
Või oli see tooja hoopis Tulbihaldjas?
Igatahes suur-suur aitäh!!!

Reede, 30. mai 2008

Kui midagi ei viitsi teha

... siis hakka midagi tegema. Juba teist päeva söödan sääski ja katan spetsiaalselt selleks ostetud vanakraami poest 40.- eegu eest lauda mosaiigiga.
Ja nagu ikka - ei mingit joonist, lao aga seda, mis on ja kuhu "kukub". Kui veel kauplustes materjali seis vägagi nutune - kõik klaasmosaiigi plaadid on ettetellimisega ja keraamiliste valik hullem kui vene ajal, siis polegi mõtet mustri väljamõtlemisega vaeva näha.
Deialt saadud lillepott saab ka laua ülejääkidest ja kodus leiduvatest kivikestest uue kuue.

Neljapäev, 22. mai 2008

Valmis! Või peaaegu valmis



Enam ei ühtki sõlme, pärlipidurit ega lõikamata lõngajuppi!
Ainult veel helmed ülemises osas paika nihutada, aga see saab tehtud siis kui ka (viimasel pildil natuke näha) seinavalgustite klaasid ja kogu aknaseina ära värvin.
Piltidel pole küll see, milline ta tegelikult välja näeb, aga nats aimu tast saab.
Esimesel pildil näha ka üks mõlemal pool akent olevast valgustist, mille klaasid ka kavas värvida.

Rahul olen, et töö sai lõpuks tehtud, aga rahul ei ole, et pidevas helmepuuduses ei saanud teha sellist nagu esialgu oli plaanitud.
Lotost juba tänasin, ligi 1500 pärlipidurit, mis töösse läksid (nende kinnipitsitamine arendas tublisti mu käelihaseid) kergendasid mu tööd tunduvalt ja tänu neile mu kardin täitsa kassikindel - ennem võib lõng katkeda kui mõni sõlm lahti tulla.
Tänud ka Silverpointile Toho kuubikute ja india helmeste eest!

Kass rahul, saab ilusti narmaste vahelt aknalauale päikest võtma lösutama, aga mees ühmas, et käib kah, igatahes ilusam kui kile, mis mitu kuud akna ees rippus. Aga tal ka täitsa kama, kas akna ees kile või kardin, peaasi et valgust tuppa tuleks.

Pühapäev, 18. mai 2008

Narmaskardin




Kilet enam akna ees ei ole. Ah kui hea on aknast välja vaadata!
Paistab, et selle kardina tegemine on minusugusele uudishimulikule vanamutile ainult ajendiks peale passimiseks, kes kuhu läheb ja kellega ning kes naabritel külas käib.
Nagu ka müüri ladumine oli ainult selleks ette võetud, et naabriga päevad läbi külauudiseid jahvatada.
Noh, kui seejuures ka miskit valmis saab, on lisaboonus.


















Ja lotosele minu suurimad tänud - kui ta poleks mulle neid pärlipidureid või -kapsleid, mis nime nad ka iganes ei kanna, tellinud, oleksin vist kõik sarvilised põrgust välja mananud ja sellisest töötempost ei saaks unistadagi. Kuna kristal feza venimine on iga lõngajupi kohta ettearvamatu, siis pean teised lõngad sõlmima jooksva sõlmega ja ei saa neid enne kinnitada kui kõik helmed niitidel, siis ei kujuta küll praegu ettegi, kuidas neid sõlmi pidama oleksin saanud.

Reede, 16. mai 2008

Prillidega, aga nohune ja tige

Vaatamata oma nohusele ninale rõõmustasin nagu pöörane, et sain oma prillid ka lõpuks kätte - näen nüüd mida ma taldrikult endale suhu topin (ime, et ma endale kahvlit selle aja sees kordagi kõrvataha ei toppinud)
Esimene asi, mida tegema asusin, oli kardin - kaua võib akna ees kile rippuda, ei näe õuegi.
Pool päeva tihket sõlmimist ja teine rida lõnga paigas, tegin endale topeltkohvi ja istusin aknalauale varese toimetusi vaatama. Neil juba nädal tagasi pojad munast koorunud ja veel üpris saledal varesemammal tegemisi palju - tema pesal istumise aegu on ju maja ees hulk maad üles songitud ja uued taimed istutatud.
Tahtsin kangesti näha, kas mu kadakate valik ka varesemammale meeldib ja hakkasin akent avama, no ei ole mul ümbernurga vaatamise silmi, ja lükkasin kogemata oma suure helmekarbi põrandale... aga jumal ei ole kindlasti eestlane, minu 1522 helmest potsatas karbiga põrandale ja ainult 1!!! helmes põrkus karbist välja põrandale!
Läksin tegin veel ehmatuse leevendamiseks ühe topeltkohvi, istusin oma helmekarbi kõrvale põrandale ja hakkasin neid siis helmetrossile ajama ja... üks pudenes pooleks, siis teine... kallasin osa põrandale ja umbes kolmandik helmestest poolikud?!! Kas tõesti 40 sm kõrguselt kukkumine põrutas mu suurte sekeldustega saadud helmed katki? hakkasin siis uurima viimase saadetisega saadetuid, mis veel värvimata. Pealtnäha terved mis terved, aga kui mati pinna märjaks tegin ja vastu valgust vaatasin, oli ilusti mõra näha. 62-st helmest tervelt 27 mõralist, kollased ja beežid aga kõik viimseni terved.
Vot siis sai mul mõõt täis ja lennutasin kogu karbitäie põrandale!!!
Ma olin valmis autole hääled sisse lööma ja sõitma HH rahvale teed põrgusse näitama - vähe sellest, et mu telefoniarved valesti ja vähem saadetute õiendamisest ületavad helmeste hinna, on saadetud ka praakhelmed!
Aga jäi minemata - mu kallis mees, selle asemel, et vaadata korvpalli, kükitas põrandal, korjas kõik terved karpi, sortis poolikud värvide kaupa hunnikusse ja liimis nad ilusti Kleberiga kokku - 217 helmest!!!
Taevake, on ta tõesti nii hea mees või täitsa loll mees?
Enam ma topeltkohvi ei teinud - ronisin oma arvutilaua alla konjakivarude kallale ja siiani mõtlen, kumb siis ikkagi...
Nüüd tahaks hirmsasti pähklitega šokolaadi...
Aga ikka olen täitsa tige - HH on nüüd mulle pool pudelit liimi võlgu!!! Eks homme näeb, kas rahunen maha või läheb sõjaks

Neljapäev, 8. mai 2008

Pühapäev, 4. mai 2008

Kivistoori


Mu mehel õnnestus ka puhkust veetva vanema "põngerja" põllule meelitada ammu silma hakanud kivi vaatama.
Vaadati see üle, kas saavad rammujõul hakkama,või vedada kohale tõstuk.
Mõnikord tasub natuke valetada ja ma pakkusin kivi kaaluks poole tonni ringi - et mis see siis kahel kangel mehel see autokärusse, noh, ükskõik kuidas, panna.



Peale mõningat arupidamist toodi abivahendid ja läks lahti... kivi kärule punnitamine.
























Lõpuks kivi kärul, mehed parajalt mullased ja higised - poiss pidi mullased pikad püksidki jalast ajama, et oma autosse saaks istuda...


Ka minu "neljajalgne sõber" ei vedanud alt - tõmbas selle üle tonni kaaluva kivimürakaga käru põllult, nii et mätas rullis.



Kilomeetri jagu tasast sõitu ja voila! Kivi kodus.

Kärult maas ja aega tal õues natuke harjuda kuni ma majaesise lillepeenra valmis saan ja kivile sobiva koha leian.
Vox femina vox Dei! Ehk maakeeli - Jumal tahab seda, mida nainegi ja mehed täidavad Jumala käsku.

Viltune kilemaja


Kui mina jandasin maasika torudega, tegi mees vahepeal uue kilemaja valmis.
Küll vaatasin seda ühtepidi, küll teistpidi - kilemaja seinad ikka vildakad!?
Küsisin, miks see nii viltu vajunud, maalihe või? Maalihet polevat küll olnud, täitsa paigal püsib, aga kes teeb, sel ka juhtub.
Olgu, tomatitel täitsa kama , on otse või pole.

Kuna mul plaanis teha naabri plangu juurde ka kompostikonteinerite hoiukoht, otsustasin kasvumaja ümbruse ja kompostikasti vahelise käruga manööverdamise platsi katta kõnniteplaatidega. Iidamast-aadamast ajast on hunnikus seisnud 6 m2 jagu kloostrikive ja umbes sama palju kehra klassikut. Ja kes ütles, et ei või laduda maha erinevaid plaate ja laduda nad nii nagu pähe tuleb. Mees, nähes mu tehtud tööd, arvas, et ilmne raiskamine - keegi ei silluta kasvumaja ümbrust.
Vale puha - mina ju sillutan.
Egas kivide hunnikus seismine pole ju ka kokkuhoid.
Eks Hundertwassergi arvas, et inimesed ei pea elama ühesugustes majades, igalühel on valik teha nii nagu arvab. Täpselt nii saigi tehtud - viltune kilemaja sillutatud ümbrusega ja homme istutan oma taimekesed sinna sisse!

Reede, 2. mai 2008

30. aprill

Hommikul olin üllatunud - üleöö enamus puid-põõsaid lehte läinud ja kõik murelid õielooriga kaetud.
Nüüd sai kevad hoo sisse ja siin väike valik üllatajatest.