Ega suurt tarkust polegi vaja - pojengi pungake loomulikult :)
Aga eriliseks teeb sellega kaasnev pisike stoori - selle tõid Muhedikud eelmisel suvel. Koos suurte vabandustega, mis pani mind muigama - kes teeb, sel ju ikka juhtub.
Kilekotist tuli paberi seest välja ilus suur pojengijuur koos ilusa varre ja pisipungaga, aga kahes jaos - juur eraldi ja varreke pungakesega eraldi.
Igat on mulda topitud ja kasvama läinud, hiljem neid üle vaadates jäi lootus küll pikale priskele juurikale, aga ka varrekese pistsin mulda.
Kuramuse lolli kohta, sest pikad sajuperioodid ja kevadine üleujutus oleksid tapnud ka suure pojengipuhma ja märg see koht isegi täna veel, aga seal tahtsid mu maasika noorekesed taimehakatised päästmist. Ja vot siis - rõõmus üllatus!
Mis Nime Ta Nüüd Kannabki pojengikene elab!!! See varre küljes olev pungake!
See´p see on, kes kuidas annab, vastuvõtja oli veel tund tagasi üpriski skeptiline :D
5 kommentaari:
Oh, ma olen päästetud:)
Jeerum, mul pole elus nii häbi olnud kui siis. (Ise ju kirjutasid samuti, kuidas lõikasid varred maha, kus ei tohtinud, eksole:))
Ja mina kasvatasin teda terve suve Sinu jaoks ja siis ühel ilusal momendil vaatasin, et mida imet seeeeee pojengihakatis nii vales kohas teeb ja lihtsalt tõmbasin ta üles:D Kui ma minuti pärast aru sain, millega hakkama olin saanud....ma pole kedagi sääraste sõnadega õnnistanud kui tol hetkel ennast.
Aga selge oli küll see, et kui läheb kasvama, siis just see pungake ja ma nii väga palusin teda, et ta eluvaimu sisse võtaks. Ta on Sul lagodehhi pojeng - kollane.
Taimi jagades pole ma kunagi kade, annan alati rõõmuga.
A kui jutt juba taimedest, siis - kas see kirss, kelle MEHED koos üles kaevasid- kas tema elas selle talve üle või pean uue vaatama.
iccc - see käis muhediku kommentaari kohta :)
a nii tore ju, et see nunnu terve ja puha! :)
Natuke vara veel, pungakesi ei paista veel ühelgi kirsil, aga oks on elastne, elu paistab sees olevat. Ka sellel roosal kibuvitsal on hing sees, kuigi külm on otsast näpsanud.
Kõige paremini tunneb end käoking, võistlevad taliküüslauguga, kes rohkem ja kiiremini, hostadkesed veel "tudivad", aga kahtlane on leeklillega - avastasin mutikäigu täpseltjuurekaela all :(
Aga selle pojengibeebi pean teise kohta viima ja tasapisi mulda peale panema, ma ju lõikasin varre lühemaks ja kinnitasin punga traadiaasadega mulla peale juurduma, nüüd natuke panin komposti peale. Ka juur on vaevalt mullaga kaetud, niiviisi (peaaegu) mullapinnal on lootust rohkem, et juurduksid, mul ju juurdumise stimulaatoriks pole muud kasutada, peale meelahuse.
meelahus juurdumise stimulaatorina? kustkohast sul küll selline teadmiste varasalv? äkki teed sellest miski pisikese postituse, et kuidas ja miks ja... ja üldse?
Postita kommentaar